Egiptuse sinine - pigment, mille valmistamise oskus kadus igaveseks koos Rooma riigiga

Niinimetatud "egiptuse sinine" andis püramiidideaegsetele Egiptuse hauakambrite seintele tumeda öötaeva tausta, seejärel laenasid egiptlastelt värvipigmenti ka kreeklased ja roomlased, nii sai sellise värvitooni ka Parthenonis asuv jumalate käskjalg Iris. Kuid keskajal kadus oskus egiptuse sinist toota igaveseks.

Egiptuse sinine oli nimelt vanim teadaolev tehislik värvipigment üldse. Koostiselt on ta kaltsiumvasksilikaat, CaCuSi₄O₁₀ või CaOCuO(SiO₂)₄, ja kasutati seda värvimisel Egiptuses hiljemalt aastast 3200 eKr, kuni enamvähem Rooma impeeriumi languseni, m.a.j. 4. sajandil.

Roomlased tundsid pigmenti nimega caeruleum, kuid pärast antiikaja lõppu oskus seda valmistada kadus. Antiik-egiptlaste omaaegne nimi hsbd-iryt tähistas tehislikku lasuriiti, kuigi pigmenti valmistatigi nähtavasti räni, lubja, vase ja leeliste segu seguna.

Kaasajal on sarnast värvitooni üritatud saada otse lasuriidist (lapis lazuli), kuigi egiptlased seda toorainena ei kasutanudki:

Värviti egiptuse sinisega kivimüüre, puitu, kipsi, papüürust ja kangaid, keraamikat ja kujukesi. Moodi läks selle pigmendi kasutamine tõeliselt 4. dünastia aegu, 26. sajandist eKr, kui sinise võõba said paljud lubjakivist skulptuurid. Ja roomlaste võimu ajal levis selle kasutamine kogu Vahemere regioonis.

Paistab, et selle pigmendi valmistamise tehnoloogia oli kiivalt varjatud saladus, mis 4. sajandil m.a.j lihtsalt unustati.

1. sajandist pärineb ka ainus kirjeldus roomlaselt nimega Vitruvius, kes väidab, et pigmenti valmistati liiva, vase ja sooda segu kuumutamisel kerakujulistes anumates. Nii palju kui ka uuemal ajal on sama tehnoloogiat jäljendada üritatud, pole päriselt sama pigmenti valmistada suudetud. Nime egiptuse sinine sai pigment nähtavasti alles 1809. aastal.