Samm edasi vähivastases sõjas - mikro-RNA süstimine kasvajasse peatab haigete rakkude vohamise.

Peale ebanormaalse kasvamistempo ei erine vähirakud eriti normaalsetest, tervetest keharakkudest. Sellepärast polegi kiiritus- ja keemiaravi abil võimalik tõhusalt sihikule võtta ainult kasvajaid.

Nüüd aga usub rühm USA-s Minnesota osariigis tegutseva mittetulundusliku arstiteaduskeskuse Mayo Clinic uurijaid, et on avastanud mehhanismi, mis võiks vähi pidurdamatut vohamist ohjeldada, suunates sõnakuulmatuid rakke n-ö enesetapule.

Kui rakud vananevad ja valmistuvad surema, peaks nende jagunemine nimelt peatuma. Seda protsessi — programmeeritud rakusurma e apoptoosi — kontrollivad „bioloogilised protsessorid“, mida nimetatakse mikro-RNA-ks ja mis söödavad rakule täpselt piisavalt palju valku nimetusega PLEKHA7, et raku jagunemine peatada.

Vähkkasvajate puhul ei toimeta mikro-RNA aga kohale piisavalt palju valku ning rakud hakkavad kontrollimatult jagunema, mille tulemusena tekivadki kasvajad.

Hiljuti ajakirjas Nature Cell Biology avaldatud uurimuses kirjeldab Mayo Clinic’u töörühm, et kui nad süstisid mikro-RNA-d otse kasvajasse, muutusid PLEKHA7 tasemed jälle normaalseteks ja vähirakud lõpetasid paljunemise.

„See oli ootamatu tulemus,“ nentis Londonis tegutseva vähiuuringute instituudi spetsialist Chris Bakal ajalehele The Daily Telegraph antud usutluses.

„Normaalsed rakud puutuvad üksteisega kokku ja moodustavad sidemeid, mis võimaldavad seejärel rakkude vohamisele piiri panna. Kui seda protsessi on võimalik uuesti sisse lülitada, oleks see võimalus kasvajate kasvamise peatamiseks.“

Enamgi veel — uus meetod on (vähemalt esialgsetes laboratoorsetes katsetes) osutunud üllatavalt tõhusaks mõnede eriti agressiivsete vähivormidega võitlemisel.

Küll aga ei usu uurijad, et tegu oleks mingisuguse „hõbekuuliga“, mis vähi otsejoones välja ravib.

„See oluline uurimus lahendab küll ühe pikaajalise bioloogilise mõistatuse, aga me ei tohiks tõtata tegema ennatlikke järeldusi,“ rääkis Ühendkuningriigi vähiuuringute liidu Cancer Research UK teabeosakonna vanemjuht Henry Scowcroft ajalehele The Daily Telegraph.

„Enne, kui saame teada, kas laboratooriumis kasvatatud rakkude põhjal saavutatud tulemused aitavad kunagi ka vähihaigeid inimesi ravida, on veel pikk tee minna.

Ometi on tegu olulise sammuga edasi selle mõistmisel, kuidas teatud rakud meie kehas „teavad“, millal kasvada ja millal kasvamine lõpetada.

Neid kriitilise tähtsusega protsesside mõistmata pole võimalik jätkata vähivastast võitlust, mida viimastel aastatel on julgustaval kombel saatnud edu.“

Igatahes on iga sammuke edasi võitluses selle ohtliku haigusega teretulnud.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena