Kreeklaste Kosi saarest on saanud üleöö põgenikemassi uus Lampedusa
Vähe sellest, et Kreeka riigipankrot on peletanud turistide massi Kreeka saarestikust, nüüd on sealsest Kosi saarest saanud sisuliselt uus Lampedusa - kuni tuhat paadipõgeniku saabub päevas, uputades üle saare kõik ajutised majutuspaigad, ka jalgpallistaadion on illegaalsete immigrantide poolt üle võetud. Ja konfliktid nende vahel teravnevad.
Kohalik politsei kardab, et olukord on täielikult kontrolli alt väljumas ja tulemuseks võib olla lausa verevalamine.
Kui Itaalia Lampedusa saarele saabub rohkem või vähem vettinuna illegaale peamiselt Aafrika riikidest, siis Kreeka Kos on oluliselt lähemal hetke suurimale põgenikekoldele, Süüriale, kust tullakse üle mere lausa kummipaatidega. Süürlased eeldavad Euroopas aga oluliselt paremaid tingimusi, võrreldes näiteks Musta Aafrika põgenikega.
"Minule tundub, et me oleme jõudnud kuskile arengumaale, ei ole käimlaid, ei ole vett. Me oleme oodanud kirja panekut juba kümme päeva. Kas see on Euroopa? Kui see on Euroopa, siis võime me sama hästi minna tagasi Süüriasse, Malisse või Jeemenisse," nurises Reutersile Kosile jõudnud süürlane Muhammad Sharif.
ÜRO põgenikeagentuur on arvutanud, et sel aastal on Kreekas randunud juba üle 124 000 pagulase, ülekaaluka enamusena pärit Süüriast. Osa tulijaist väidab end aga pärinevat hoopis Iraagist või Afganistanist. Paljud neist on otsustanud edasi liikuda Türgis asuvatest põgenikelaagritest, mille elutingimused pole just oluliselt paremad.
Kosi saarel tuli turistidest tühjaks jäänud hotell põgenike vastuvõtukeskuseks muuta, aga Kreeka võimudel käib kriis üle pea. Põgenikud pole turistid, erilist jõukust nad saarele ei too. Varem on saart külastanud aastas enam kui miljon turisti, nüüdne põgenikekriis peletab neid aga selgelt eemale.
Lääs on samal ajal vaid vaadanud pealt kodusõja venimist Süürias, kus tekkinud patiseis on aidanud tugevneda hoopis islamiriigi terrorismil.
Põgenike, peamiselt küll illegaalsete immigrantide, laine on vaevanud Itaaliat ja Maltat juba enam kui aastakümne, ammu enne Muammar Gaddafi kukutamist Liibüas. Kreeka on varem suutnud suuremast massist pääseda, nüüd aga ujutati ka see riik põgenikemassiga üle, Egeuse meri täitus uppumisohus paadikestega ja enam ei pea ka riigi põhjapiir, mistõttu Kreeka põgenikekriis muutus kohe ka teiste Balkani riikide põgenikekriisiks.
Lisaks Kosile on põgenikemassiga hädas ka Lesbose, Chiose, Samose ja Lerose võimud, aga Egeuse merel on ka oluliselt rohkem rannikuid, kus Türgist paati roninud põgenikud maabuda võiks. Ka sellel merel on põgenikud uppumisohus. Enne sõja lõppu pole aga nende kodumaale tagasi saatmine võimalik.
