Sel ajal on terroristide maailmas nähtud pööraseid muutusi. Võimalik, et al-Qaida teeb üldse viimaseid hingetõmbeid enne, kui Iraagis tegutsev Islamiriik neilt kõik jõud üle tõmbab.

Al-Zawahiri, kelle pea kohal on USA valitsuse lubatud 25 miljoni dollariline preemia tema väljaandjale, ei saa muidugi kuskil kergelt hingata. Varjata on ta suutnud end juba rohkem kui 14 aastat. Aga nüüdne vaikimine on juba kummaline.

Konflikt al-Qaida Iraagi-haru ja kesktuumiku vahel ilmnes tegelikult juba enne Araabia kevade protestilainete puhkemist, Süüria kodusõja keerises on aga al-Qaida kaotanud igasuguse initsiatiivi. Endine Iraagi al-Qaida kuulutas oma liidri mullu kaliifiks, pole aga näha, et al-Qaida tervikuna seda tiitlit tunnistaks.

Terrorirünnakuid korraldavad nüüd pigem islamiriigi kui al-Qaida võitlejad, poliitilisel areenil võimutsevad mõnes riigis Muslimivennaskond, teisal kindralid, al-Qaida pole leidnud endale õiget otstarvet juba sellest peale, kui araabiamaades hakati demokraatlikke vabadusi nõudma. Ayman al-Zawahiri ei suutnud võtta initsiatiivi Araabia kevades ja nii tuli esile temast veelgi verejanulisem ja äärmuslikum jõud. Enesetaputerrorism taandus, kõrilõikajad võimutsevad.

Iraagis kuulutati nn kalifaat välja mullu suvel, selle juht Abu Bakr al-Baghdadi ei tunnista al-Zawahiri liidrirolli, viimane ei saa ka kuuletuda mehele, kes temale selja keeras. Terve rida kohalikke al-Qaida rühmitusi on islamiriigi poolele üle läinud, teised vannuvad ikka veel truudust al-Zawahirile. Ja viimati kuuldi avalikku läkitust Ayman al-Zawahiri suust septembris 2014, teatavad Iisraeli terrorismieksperdid.

Vaikimine on seda kummalisem, et juunis hukkus USA droonirünnakus Jeemenis Araabia poolsaare al-Qaida (AQAP) liider Nasir al-Wuhayshi, kellele kostis järelehüüdeid teistelt liidritelt, aga mitte al-Qaida üldliidrilt endalt. Uueks AQAP liidriks tõusnud Qasim al Raymi teatab endiselt oma lojaalsust al-Zawahirile, viimane on aga vait kui sukk.

Ühest küljest võib ta tunda ameeriklaste droonirünnakute hingust kuklas ja vajadust sügavamale põranda alla minna, teisalt pannakse just tähele seda, et al-Qaida juht kaotab autoriteeti oma mõttekaaslaste hulgas.

Viimati, mullu septembris teatas al-Zawahiri uue rinde avamisest India subkontinendil, kus Kashmirist lähtuvad terrorirühmitused erilist ohtu praegu ei kujuta. Süürias tegutseva ja Islamiriigiga avalikult konflikti sattunud al-Nusra rinde liider Abu Mohammad al-Julani teatab veel, et on selgi aastal olnud kontaktis al-Zawahiriga. Mees ilmselt elab veel.

Tähele on pandud ka seda, et salafistliku terroriliikumise seas on märgata üldse kasvavat liidriheitlust, mis viitaks sellele, et senine liider ei ole enam arvestatav. Esile on kerkinud Jordaania passiga palestiinlased Abu Muhammad al-Maqdisi ja Abu Qatada al-Filistini ning egiptlane Hani al-Sibai, kellel seni võimalik ka legaalselt tegutseda.

Teine rühmitus, mis on kaotamas radikaale islamirigiile, on Afganistanis ja Pakistanis tegutsev Taliban, eriti, kuna mulla Omari surm leidis kinnitust. Ja veelgi üllatavam oli Afganistani-Pakistani piirialadele varjunud Usbekistani Islamiliikumise liidri Uthman Ghazi juunikuine läkitus, kus ta avalikult kritiseeris Talibani juhte, nimeliselt just jäljetult kadunud (nüüd teame, et vist ka ammu surnud) Omari. Afganistani-Pakistani terroristide ühisrinne on lagunemas.

Kus al-Zawahiri võiks end varjata, pole teada. 2008. aastal oleks Pakistani väed ta peaaegu kätte saanud, juudi eksperdid mängivad aga pidevalt versiooniga, et teda varjavat Iraan, mis pole eriti usutav, kuna al-Qaida vihkab šiiite. Somaalias pole al-Zawahirit näha, Süürias ja Iraagis on tal palju kohalikke vaenlasi, jääks veel võimalustena varjuda Jeemenis, või ikka Pakistanis.

Terroristiks hakkas al-Zawahiri hiljemalt 1981. aastal, kui teda piinati Egiptuse vanglas. Osama bin Ladeniga tutvus ta nähtavasti 1986., põranda alla läks aga 1994. aastal. Hiljem nähti teda peamiselt Afganistanis või Pakistanis. Tema noorem vend Muhammad ootab Egiptuses järjekordselt surmanuhtlust, koju naasmine on Aymani jaoks võimatu.