Open Spirit 2015 – ajaloo edukaim miinitõrjeoperatsioon Balti riikides
Maikuu teisel poolel toimus Eesti vetes Baltimaade suurim miinitõrjeoperatsioon Open Spirit 2015, mis osutus leitud lõhkekehade arvu poolest seniste Baltimaades läbiviidud miinitõrjeoperatsioonide seas kõige edukamaks. Kokku leiti kaks nädalat väldanud operatsiooni käigus 210 lõhkekeha.
Tänavu 15.–29. maini kestnud rahvusvahelisel miinitõrjeoperatsioonil osales 15 riiki, 18 laeva ja 7 tuukrimeeskonda. Tegu oli käesoleva aasta suurima miinitõrjeoperatsiooniga Balti riikides, millel osales kokku üle 800 mereväelase. Peamised eesmärgid olid Eesti veeteede puhastamine maailmasõdade-aegsetest lõhekehadest ning operatsioonil osalevate üksuste omavahelise koostöö harjutamine.
Miinitõrjeoperatsioonist võtsid osa Ameerika Ühendriigid, Belgia, Eesti, Holland, Kanada, Leedu, Läti, Norra, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani ja Ühendkuningriigid. Miinisadamas asunud operatsioonistaabi koosseisu olid kaasatud nii liitlaste esindajad kui ka partnerid Rootsist Läänemere lõhkekehade ohutusnõukogust (Baltic Ordnance Safety Board – BOSB), kes aitasid leitud lõhkekehasid laevadelt saadud info ja piltide põhjal identifitseerida.
Õppuse kolm tegevuskohta
Eesti mereväe juhitud operatsioonil oli kolm tegevuspiirkonda – Tallinna laht, Irbe väin ning Muhu ja Saaremaa rannik. Tallinna lahes ja Irbe väinas tegutsesid miinitõrjelaevade grupid, kelle ülesanne oli avastada, kaardistada või teha kahjutuks nende tegevuspiirkonnast leitud lõhkekehad.
Muhu saarel Lõunaranna sadamas paiknes miinituukrite laager ja sealt viidi läbi miinituukrite operatsioon Saaremaa ja Muhu saare rannikuvetes. Sellest võtsid osa seitsme riigi miinituukrite meeskonnad Ameerika Ühendriikidest, Eestist, Kanadast, Rootsist, Saksamaalt, Poolast ja Lätist. Miinituukrite operatsiooni toetas Eesti mereväe laevastiku tuukri- ja toetuslaev Tasuja. Aasta-aastalt on tuukrite tähtsus väga madalatest rannikuvetest lõhkekehade otsimises ning kahjutuks tegemises suurenenud.
Open Spiriti miinitõrjeoperatsiooni ettevalmistamise või läbiviimisega oli seotud pea terve Eesti mereväe isikkoosseis ning sõjalaevastik. Rakendatud olid kolm mereväe laeva neljast – operatsioonist võtsid osa miinijahtijad Admiral Cowan ja Sakala ning tuukri- ja toetuslaev Tasuja.
Lisaks ligikaudu sajale Eesti mereväelasele võttis miinitõrjeoperatsioonist osa ka kümmekond Tallinna maleva meredivisjoni kaitseliitlast, kes andsid oma panuse staabiohvitseridena operatsioonistaabis, laevaohvitseridena mereväe laevadel ning läviohvitseridena liitlaste laevadel.
Tänavu täitus ühtlasi ka 20 aastat rahvusvahelistest miinitõrjekoostööst Balti riikides. Esimesena ulatasid Balti riikidele oma abistava käe Rootsi mereväelased, kes 1995. aastal Paldiskis koostöös Eesti mereväega esimese ühise miinitõrjeoperatsiooni läbi viisid.
Tallinna lahe ja Naissaare ning Aegna saare ümbrusesse jäävas operatsioonipiirkonnas tegutses NATO 1. alaline miinitõrjegrupp Hollandi mereväelasest ülema kaptenleitnant Peter Bergen Henegouweni juhtimisel kokku kümne laevaga. Lisaks NATO 1. alalise miinitõrjegrupi laevadele Lobelia, Willemstad, Skalvis, Rauma, Mewa, Eridan, Auerbach, Donau ja HMS Quorn oli kaptenleitnant Henegouweni grupi koosseisu operatsiooni ajaks liidendatud ka taanlaste Blue Capella koos kahe mehitamata pealveedrooniga. Kolme mehitamata pealveedrooni opereeris piirkonnas ka sakslaste laev Auerbach.
Irbe väina operatsioonipiirkonnas tegutses seitse laeva Balti mereväeeskaadri Baltron juhtimisel. Lisaks eskaadri enda lavadele Virsaitisele ja Kursisele oli nendega liidendatud Admiral Cowan, Sakala, Sturkö, Kullen ja Maaloey.
Operatsiooni esimesed päevad reedest pühapäevani kulusid laevade kogunemisele ja meeskondade ning komandöride informeerimisele eelseisvast tegevusest. Kuna kõigi laevade jaoks jäi mereväebaas Miinisadamas kitsaks, paigutati osad laevad kõrvalasuvasse Hundipea sadamasse. Laevad täiendasid oma varusid ning meeskonnad said enne merele suundumist puhata ning Tallinnaga tutvuda. Esmaspäeva hommikul suundusid laevad oma operatsioonipiirkondadesse.
Esimene ja ülejäänud 209 lõhkekeha
Esimese lõhkekeha leidmise au tänavusel Open Spiritil läks Hollandi mereväe laevale HNLMS Willemstad, mille meeskond leidis esimesest maailmasõjast pärit Vene meremiiniga M08 Aegna saarest põhjapool.
Lõhkekehade leidude poolest oligi kõige tulemuslikum Naissaare ja Aegna saare ümbruse piirkond, kust leiti operatsiooni jooksul 165 meremiini ja 8 lõhekeha, millest tehti kahjutuks vastavalt 34 ja 4. Selle operatsioonipiirkonna kõige tublim laev oli Poola mereväe Mewa, kes sattus kahele seni teadmata miiniliinile ning leidis paari päeva jooksul üle saja meremiini.
Muhu ja Saaremaa rannikuvetest leidsid seitsme riigi miinituukrid operatsiooni vältel kokku 16 meremiini, neist tehti kahjutuks 12.
Irbe väinast Saaremaa lähistelt leiti 19 meremiini ja 2 lõhkekeha, millest tehti kahjutuks 14 meremiini. Esimese meremiini piirkonnast leidis Eesti mereväe miinijahtija Sakala, mille komandör vanemleitnant Toomas Auväärt on Saaremaalt pärit.
Sakala ligi 40-liikmelises meeskonnas tegutsesid koos kaadrimereväelastega ka 11 ajateenijat, 3 kadetti ja 1 Tallinna maleva meredivisjoni kaitseliitlasest reservohvitser. Ajateenijad said operatsiooni käigus sonarioperaatori erialaväljaõpet.
Vanemleitnant Auväärti sõnul sujus toostöö liitlastega operatsiooni jooksul väga ladusalt, sest paljude meeskonnaliikmetega on varem koos tegutsetud NATO miinitõrjegrupis ja teineteisemõistmine on tänu sarnastele tööprotseduuridele väga hea. „Miinitõrjekommuun maailmas on nii väike, et kõik tunnevad kõiki ja saavad erinevatel operatsioonidel või õppustel kokku,“ lisas ta.
Operatsioonist sai ülevaate kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras, kes külastas operatsioonistaapi Miinisadamas ja kellele mereväeülem mereväekapten Sten Sepper andis ülevaate operatsiooni käigust ning tulemustest.
Kaitseminister Sven Mikser külastas miinijahtijaga Sakala Naissaare ja Aegna saare operatsioonipiirkonda, kus NATO 1. alalise miinitõrjegrupi ülem kaptenleitnant Peter Bergen Henegouwen võttis kaitseministri oma grupi lipulaeva Donau pardal vastu. Kaitseminister sai miinijahtija Sakala pardalt jälgida ka Teise maailmasõja aegse 550 kilogrammi lõhkeainet sisaldanud meremiin õhkimist.
Teised leiud mere põhjast
Miinitõrjeoperatsiooni Open Spirit 2015 käigus leiti kokku 200 meremiini ja 10 lõhkekeha, neist tehti kahjutuks 60 meremiini ja 4 lõhkekeha. Kogu operatsiooni vältel tehti tihedat koostööd keskkonnaametiga ning keskkonnatundlikes piirkondades tehtud lõhkamised kooskõlastati nendega. Õhkimata jäänud lõhkekehad olid liiga lähedal merekaablitele või muudele rajatistele ning nende transport ohutumasse kaugusesse ei olnud võimalik, mistõttu jäävad nad oma leiupaikadesse, kuid mereväel on teada nende täpne asukoht.
„Tänan kõiki osalenud mereväelasi eeskujuliku töö eest. Eesti veeteed on selle panuse võrra veelgi ohutumad,“ ütles Open Spirit 2015 üldjuht Eesti mereväe ülem mereväekapten Sten Sepper operatsiooni lõpul.
Ta rõhutas, et lisaks leitud ja kahjutuks tehtud lõhkekehadele on operatsiooni oluline tulemus ka põhjalikud merepõhjaandmed, mis tõstavad Eesti mereväe olukorrateadlikust ja võimaldavad vajadusel kiiresti andmeid kontrollida.
Lisaks lõhkeainele leiti operatsiooni käigus ka seitse vrakki, millest enamik asusid Saaremaa ja Muhu saare ümbruses. Esialgsete andmete põhjal leiti Saaremaa ja Muhu saare ümbrusest allveelaev, Teise maailmasõja-aegne lennuk, kaubalaev, maabumisalus ja veel kaks vrakki, mille otstarve on tuvastamisel. Lisaks leiti Tallinna lahest ühe purjelaeva vrakk. Merevägi edastas vrakileidude info meremuuseumile.
Eesti meremuuseumi teadur Vello Mäss ütles ajalehele Saarte Hääl, et mereväelt saadud informatsioon on väga huvitav. „Kõik on seni tundmatud vrakid. Kõige huvitavam leid on kindlasti allveelaeva vrakk Liivi lahe põhjaosas, Suure väina suul,“ ütles Mäss. Allveearheoloog ei teadnud praegu selle vraki päritolu ega hukulugu. „Pakub mõtteainet, kuid küllap saame selgust selleski loos,“ lubas ta.
Open Spirit on Balti riikide merevägede korraldatav miinitõrjeoperatsioon, mis toimub kord aastas rotatsiooni korras Eestis, Lätis või Leedus. Viimati toimus Open Spirit Eestis 2012. aastal, järgmine operatsioon toimub tuleval aastal Leedus. Open Spirit sai alguse aastal 1995 ning esimene neist viidi läbi Eesti merealadel aastal 1998, käesolev Open Spirit oli Eestis arvult seitsmes.
Eesti merealadel alates 1994. aastast läbi viidud ajalooliste lõhkekehade otsimise ja kahjutuks tegemise käigus oli enne tänavust Open Spiritit kokku positiivselt identifitseeritud pea 900 veealust lõhkekeha, millest ca 800 on olnud meremiinid ning 100 muud lõhkekeha. Neist veidi üle 400 on avastatud ja identifitseeritud Open Spiriti operatsioonide käigus.
Viimati Eesti merealadel läbi viidud Open Spirit 2012 käigus avastati ja identifitseeriti kokku 132 ajaloolist lõhkekeha. Lisaks on ajaloolise lõhkematerjali otsimisele ja kahjutuks tegemisele suunatud tegemiste käigus avastatud ja identifitseeritud üle 8000 muu loodusliku või inimtekkelisé põhjaobjekti.
