Mulla Omar: emiir, kes suutis elu lõpuni fotograafide eest hoiduda
1979. aastal algas NSV Liidu agressioon Afganistani vastu, eesmärgiga, keerata see naaberriik jõuga nõukogude usku. Vastupanuliikumine Afganistanis kasvas aga tugevaks jõuks, mis agressori plaanid võimatuks muutus. Tuge sellele vastupanuliikumisele andis Pakistan, sealne luureteenistus ISI oli aga lähedases koostöös USA võimudega.
Ja nimelt ISI rahalisel ja relvastuse toel tegutsenud väljaõppelaagrites sai omad relvakäsitlemise oskused nähtavasti ka Muhammad Omar (araabiapärase nimekujuga Mullā Muḥammad ‘Umar Mujáhid).
Kuigi mehest sai hiljem viieks aastaks pea kogu Afganistani sisuline valitseja, on mehe elust teada väga vastuolulisi andmeid. Ja nüüd paistab, et tema maine teekond on ka juba kaks aastat tagasi otsa saanud. Jälle Pakistanis, väga laialt levinud teooriate kohaselt sama ISI vangi, või pigem sügavalt ära peidetud "külalisena".
Välismaalased mulla Omari sama hästi kui ei kohanudki, ühtki teleintervjuud ta pole andnud, ükski fotograaf talle ka ligi ei pääsenud. Läänes ringleb vaid kaks kaugelt võetud võimalikku fotot mehest ja üks kehv videokaader. Veel mõni foto on tuvastatult tehtud hoopis kellestki teisest. Kui ta 1996-2001 emiirina Talibani kontrollitud ala Afganistanis valitses, ei lahkunud mulla Omar peaaegu kunagi Kandaharist.
Kaks kuud tagasi pani põranda alla surutud Taliban ootamatult oma kodulehele mulla Omari eluloo, mis on pigem propagandistlik üllitis. Selles väideti, et ta omab pidevat kontakti Afganistanis toimuvaga, kuigi palju tõenäolisem on, et sellega valmistus Taliban hoopis faktiks, et nende kunagine liider, kes juba aastaid kadunud, on ilmselt surnud.
Enamik allikaid pakub mulla Omari sünniaja kuskile aastate 1955 kuni 1962 vahele Kandahari provintsis, kuigi tõendeid selle kohta ei ole. Nüüdseks ekspresident Hamid Karzai on ka kirjeldanud mulla Omari lapsepõlve: "Omari isa oli kohalik usuliider, kuid perekond oli vaene ja ei omanud absoluutselt mingeid poliitilisi sidemeid Kandahari või Kabuliga."
Viidates mulla Omari enda sõnadele, olevat ta olnud kolmeaastane, kui isa suri. Seejärel kasvas ta onude juures. Ühest onust sai ka ta kasuisa, kes kolis perega Deh Rawodi piirkonda, külasse nimega Dehwanawark.
Rahvuselt puštu, esindas mulla Omar tegelikult Ghilzai harusse kuuluvat Hotaki hõimu. Selle hõimu liikmed olid muide emiiridena ka kogu Afganistani ja ka enamiku Iraani alade valitsejaiks aastail 1709-1738.
Talibani levitatud ametlik elulugu ütleb, et Omar oli sündinud 1960. aastal Chah-i-Himmati külas, Khakrezi distriktis, ja täpsustab, et mulla Omar esindas veel lähemalt Hotaki hõimu kuuluvat Tomzi klanni. Tema isa, Moulavi Ghulam Nabi olevat olnud austatud erudiit ja ühiskonnategelane. Omar oli koolitee katki jätnud, kui agressor riiki ründas ja edasi saigi temast sõdur - vastupanuvõitleja, aastail 1983-1991.
Mulla Omar sai hariduse nähtavasti Pakistanis asuvas Darul Uloom Haqqania religioosses seminaris ja erinevalt paljudest teistest kaasmaalastest, valdas vabalt araabia keelt. Igatahes kisti ta nõukogude vägede vastu peetud sõtta, teadaolevalt Nek Mohammadi juhtimisel rühmituse Hezb-e Islami Khalis ridades, mis kuulus nn Peshawari seitsmikusse, ehk siis nõukogudevastase vastupanuvõitluse tuumikusse.
Omar oli kõhn, kuid pikk (198 sentimeetrit) ja tugev mees, kes väidetavalt oli terava silmaga eriti tanke purustades. Tema lemmikrelvaks olevat Talibani andmetel olnud tankitõrjerelv RPG-7 (nähtavasti võetud nõukogude sõduritelt). Lahingutes oli ta haavata saanud neli korda, aga selle lahingu kohta, kus ta parema silma kaotas, on liikvel kolm daatumit - 1986, 1987 või 1989. Invaliidina oli ta juba jätkanud usuõpinguid, seejärel määratud mullaks ühte Kandahari-lähedasse külla.
Seejärel oli ta leidnud rakendust Pakistanis Karachis asuvas mošees, kus ta väidetavalt kohtus esimest korda ka Osama bin Ladeniga. Bin Ladeni sõbra, 1989. aastal hukkunud palestiinlase Abdullah Azzami õpetustest innustatuna sai temast ka 1994. aastal usuliikumise Taliban rajaja ja liider. Alguses oli tema ümber vaid poolsada ususeminari õpilast - talibi. Aga Taliban kasvas järsult, sest tundus, et see suudab ainsana kodusõjale lõpu teha - totalitaarse režiimina. Kodussõda aitas sellel suure osa Afganistanist 1996. aastaks alistada, kuid 2001. aasta novembris löödi ta USA õhulöökide toel võimult ja sellest alates oli ta lääne jaoks teadmata kadunud. Bin Laden oli leidnud Afganistanis varjupaiga juba enen Talibani tulekut, ka pole siiani päris selge, kas Taliban osales tegelikult 9/11-terrorilöökide ettevalmistamises 2001. aastal.
Kuigi läänel tema kohta sama hästi kui fotosid ei ole, on Omariga minevikus intervjuusid teinud siiski mõned Pakistani ajakirjanikud ja 2001. aastal ilmus lühiintervjuu ka BBC puštukeelsetes saadetes. USA võimude käsutuses on teadaolevalt üks foto aastast 1990 või 1993 ja uuemal ajal on lisandunud nähtavasti veel teinegi, kuigi sellel on tal veel mõlemad silmad peas.
Pakistan seda küll kuskil ei tunnista, kuid paistab, et juba 2007. aastaks oli Omar peidetud ära Pakistani luure ISI poolt, millest alates tegelikult katkes ka tema side mujal põranda alla surutud Talibaniga. Väidetavalt olevat teda 2011. aastal südamerabanduse järel ravitud Karachi haiglas, ja nüüd teatatakse, et ta võis juba kaks või kolm aastat tagasi Pakistanis surra. Kui kõik need kõlakad paika peavad, peaks ISI teadma täpselt, mis Omariga juhtus, kuid neil on võimatu seda avalikult omaks võtta. 2011. aastal levisid ka juba esimesed kõlakad, et ISI olevat teel haiglast Waziristani Omari tapnud, aga võimalik, et need ei pidanud paika.
