Tegelikult on mudilapüük adrenaliini lakke ajanud ka palju kõvematel kalameestel kui need, kes ainult mudilapüügil ennast tegijana suudavad tõestada. Tasub vaid proovida – võttes paneb mudil landi või sööda pihta sellise paugu, et paneb sul käed värisema. Hullemini kui talvine ahven Peipsil. Ja mis tema maitseomadustesse puutub, siis nentis foorumis hiljuti koguni üks tugev meriforellipüüdja, et üllatavalt maitsev kala: tekstuurilt meenutavat kõige enam lesta, maitselt ahvenat.

Kuidas seda vastuolulist kala aga harrastuslike vahenditega tabada? See pole väga keeruline. Pealegi ei ole mudila püüdmiseks vaja sõita kuskile kümnete kilomeetrite kaugusele või hankida kallist ja spetsiifilist varustust.

Püüdma minge lähimasse sadamasse või kaiservale. Tallinnas sobib suurepäraselt näiteks linnahalli tagune kai, Admiraliteedi bassein, Katariina kai, mõned Viimsi kandi sadamad jne.

Püüda saab mudilat nii tavalise põhjaõngega kui ka kõige lihtsama käsiõngega. Oluline on vaid, et sööt oleks võimalikult põhja lähedal. Kaugele visata ei ole vaja, enamasti on sadamates vesi sügav ja kala võib otsa hakata ka kohe kaiserva alt.

Tihti jääb mudil otsa ka jigiga ahvenapüügi käigus, nii et kel aga soovi, võib tema peal oma jigi- ja mikrojigi-oskusi harjutada. Oluline on sel juhul paus pikalt välja pidada, sest enamasti võtab mudil põhja peal olevat kummilutti.

Söötade valik on lai, mudila maitse-eelistus võib siiski päevade lõikes varieeruda. Enamasti on kindla peale minek krevett, kuid püüda võib ka kanasüdame ja -pugu või tavalise vihmaussiga. Kreveti võib rahulikult mitmeks tükiks lõigata, sest tervet krevetti pakkuda tundub raiskamisena. Ablas mudil võtab ka väikest krevetitükikest, mis katab ära vaid konksu kõvera osa. NB! Tasub kasutada koorimata krevetti, sest kooritud isendi võtab mudil liiga kerge vaevaga konksu otsast ära. Ja konksu teraviku võib südamerahuga välja jätta, sellest ei ole sel kalal küll lugu. Seda paremini ta otsa jääb. Konks võiks olla pigem suurem, näiteks nr 6. Tina võiks olla nii kerge kui võimalik, lipsu pikkus pole eriti oluline.

Mudilal on võrdlemisi vähe luid ja maitsev valge liha. Levinuim valmistusviis on praadimine eelnevalt munas ja jahus paneeritult, kuid vanad mudilaspetsid ka kuivatavad teda, keedavad suppi ning väidavad, et on maitsev.

Ilmunud ajakirja Kalale! 2015. a juulinumbris.