Mis tuleb pärast surma? Maksa mõnikümmend kuni mõni tuhat eurot ja võid ise järele uurida

Surm ja mis tuleb pärast seda – inimene huvitub sellest teemast huvi tõenäoliselt juba alates ajast, mil enda olemasolust teadlikuks muutus. Ja mitte ainult ei huvitu, vaid paljud püüab selle kohta ka lähemalt infot koguda.

Kellel pole vajalikke võimeid või surmalähedasi kogemusi, võivad asjaga tutvuda ka raha abil ehk lihtsalt makstes.

Aasias on pakkumisel vastavad tasulised teenused. Ilmselt meedia abil on need saanud üsna kõlavaks hüüdnimeks „surmasimulaatorid“ ja neid võib käsitleda seiklusturismi ebatavalise vormina.

Võtame näiteks teenuse Samadhi, mille proovimine maksab umbkaudu 36 eurot ja mille käivitasid kaks Shanghai ärimeest, Huange Weiping ja Ding Rui.

Samadhi koosneb teekonnast, mis püüab edasi anda, mis tunne oleks surra, kremeeritud saada ja taas sündida (loote kujul).

Selle kogemiseks ei saa lihtsalt lamada või istuda, vaid osalejat ootab rida väljakutseid, mille eesmärk on surma vältida. Kes sureb (lõpuks ootab see igaüht), peab kirstu ronima, mille konveierlint suurde ahju liigutab.

Kirstu kuumutatakse ahjus, kuni selles viibija tunneb umbes 40kraadist temperatuuri (Celsiuse järgi). Kuuma õhu ja valguse koosmõjul tekib CNNi reporteri sõnul „autentne põlemise tunne“.

See kujutab kremeerimist, mille järel kuuleb lamaja südametukseid ja näeb lakke projekteeritud emaüska. Sellele järgneb ere valgus, mille suunas peab roomama, et uuestisündi kogeda.

Samadhi autorid näevad selles innovatiivset uut meetodit inimelude päästmisel ja vaimse tervise parandamisel. Nad usuvad, et surma kogemine aitab elu paremini hinnata.

Simulaator loodi algselt vähipatsientidele. Autorid kogusid projektile vajalikud umbes 58 000 eurot ühisrahastussaidil Jue.so, mis on Hiina vaste Kickstarterile.

Surmasimulaatorid pakuvad inimestele tõesti huvi, kliente jagub. Aasias on kasvav probleem enesetappude arv ja huvi surma vastu on üldse ilmselt universaalne.

Lõuna-Koreas pakuti Samadhi sarnast teenust nimega Kirstuakadeemia juba vähemalt viie aasta eest. Ka läänes on tegelikult kasutatud samu võtteid psühhoteraapias, näiteks lähedastele hüvastijätukirja või endale järelhüüde koostamine.

Kõige kallim säärane teenus võib aga olla Shanghais juba alates 2014. a aprillist tegutsev Lingxin, mis nõuab osalejalt kuni umbes 3600 eurot.

See paistab olevat segu psühhoteraapiast, kunstiprojektist ja riitusest, kus inimesed kõnnivad ruumides ringi ja vaatavad seintele projekteeritud videosid, kuulavad hääli, mis meenutavad kõige materiaalse kaduvust, peavad päev läbi mediteerima, osalevad nõustamisel ja enda võltsmatmise tseremoonial jms.