NASA järgmine kosmoseaparaat jõuab vähem kui aasta pärast Jupiterini
Samal ajal kui vaatlussond New Horizons jätab planeetidega võrreldes tillukese Pluuto oma tahavaatepeeglisse, hakkab teine NASA kosmoseaparaat jõudma üha lähemale Päikesesüsteemi suurimale planeedile.
NASA kosmosesond Juno on nüüd juba vähem kui aasta kaugusel kohtumisest Jupiteriga. 2011. aasta augustil startinud Juno peaks gaasihiiu orbiidile end sisse seadma 2016. aasta 4. juulil.
Päikesepatareide abil energiat ammutav Juno peaks hakkama uurima Jupiteri siseelu, kaardistades täpselt hiidplaneedi gravitatsiooni- ja magnetvälju. Sondi tehtud vaatlused peaksid meile ütlema paljugi olulist Jupiteri ehituse kohta, mh seda, kas planeedil on tahke tuum ning milline on selle kujunemis- ja arengulugu, kinnitasid sondi lennujuhtimisrühma liikmed.
Juno teeb ka esimesed lähiülesvõtted Jupiteri polaarpiirkondadest.
“Kui räägime marsruudi kogupikkusest, siis on rohkem kui 90 protsenti vahemaast Maalt Jupiterini juba läbitud,” selgitas Juno uurimisrühma juht, Texase osariigis San Antonios tegutseva teadusasutuse Southwest Research Institute kosmosefüüsik Scott Bolton. “Nüüd, mil meil veel aasta aega on, vaatame hoolega üle oma tegevuskavad, et saaksime kohale jõudes meile antud ajaga võimalikult palju ära teha.”
Selline hoolikas ülevaatus on juba tinginud mõned muudatused. Algse kava kohaselt pidi Juno tegema tiiru ümber Jupiteri iga 11 päeva tagant ning 15 kuud vältava esmase missiooni käigus lõpetama kokku vähemalt 30 täis-orbiiditiiru. Lennujuhtimisrühma ametnikud on nüüd aga otsustanud 14-päevase orbiidi ja 32 täistiiru kasuks 20 kuu vältel. (Vastavale orbiidile jõudmiseks peab Juno orbiidile paigutumisel aktiveeruvaid rakettmootoreid varem kavandatust veidi vähem aega käitama.)
“Uus, tihedam rütm võimaldab Junol kaardistada Jupiteri magnet- ja gravitatsioonivälja sellisel moel, et saame planeedist globaalse ülevaate veidi varem kui missiooni algne kava ette nägi,” teatasid NASA ametnikud.
Juno orbiit on planeeritud väga elliptiliseks, mis tähendab, et vahepeal satub sond planeedi pilvkattest vaid mõne tuhande kilomeetri kaugusele. 14-päevane orbiit peaks andma lennujuhtidele rohkem aega reageerida üllatustele, mis sellistel nappidel möödalendudel ilmneda võivad, lisasid NASA ametnikud.
Jupiter pole enam tundmatu planeet meie jaoks. 1973 lendas sellest mööda NASA sond Pioneer 10, aasta hiljem Pioneer 11, 1979. aastal Voyager 1 ja samal aastal ka Voyager 2, 1992. aastal Ulysses, 2000. aastal Cassini ja 2007. aastal New Horizons. Jupiteri orbiidil seadis tehiskaaslasena end sisse Galileo (aastail 1995-2003) ja järgmisel aastal siis loodetavasti Juno. Euroopa kosmoseagentuuri Jupiter Icy Moon Explorer (JUICE) peaks saabuma aastal 2030. NASA kaalub ka lendu ühele sealsele kuule aparaadiga Europa Clipper.
