Kasahstani unehaiguse mõistatus: kas tõesti uraanikaevandusest lekib tundmatut gaasi?
2013. aastal hakkas kümneid inimesi Kasahstani kaugpiirkonna asulates Kalatšis ja Krasnogorskis kimbutama salapärane “unehaigus”. Ohvreid tabas teadvusekaotus kõige ootamatumatel hetkedel — koolis, tööl, kodus, mootorratta sadulas —, väldates sageli päevi.
Möödunud nädalal teatasid Kasahstani ametnikud, et on leidnud lahenduse: unetõbe põhjustas lähedalasuvast uraanikaevandusest välja imbunud vingugaas ehk süsinikmonooksiid.
Selge pilt! Või siiski mitte?
1990. aastate alguses hüljatud Nõukogude-aegset uraanikaevandust kahtlustati algusest peale, kuid kõige ilmsemad sellega seonduvad ohud nagu radoongaas ja kiirgus ei klappinud sümptomitega. Need ohvrid, kes ei kaotanud teadvust, kannatasid hallutsinatsioonide, peavalude ja kurnatuse all, radoon ja kiirgus ei tee aga eriti muud kui suurendavad pikema perioodi jooksul vähktõbede ilmnemise riski.
600 elanikuga Kalatšisse kogunenud uurijad välistasid põhjustena patogeenid ja inimtegevusest johtuvad toksiinid. Tõsisele vaagimisele võeti massipsühhoosi-hüpotees ja isegi üleloomulikud nähtused. Nüüd viimaks on ametlikuks selgituseks vingugaasimürgistus.
Iseenesest on see võimalik. Vingugaas seondub hapniku transportimiseks vajaliku hemoglobiiniga 200 korda paremini kui hapnik, mistõttu pole lämbumissurma põhjustamiseks vaja eriti palju vingugaasi — isegi kui õhus leidub veel hapnikku. Hapnikupuuduse käes kannatav aju hakkab n-ö välja lülituma, mis mh tähendab teadvusekaotust ja muid kirjeldatud sümptomeid.
Asulate lähedal asuv uraanikaevandus oli ammu suletud. Mida see vingugaas seal siis tegi? Võimalik, et praegu on kaevandus keemilises või geoloogilises mõttes tavalisest aktiivsem.
Vastuse leidmine ei tohiks iseenesest keeruline olla; vingugaasimürgistus on tuvastatav vereprooviga. Kuid jaanuaris andis Kasahstani tervishoiuministeerium teada, et unetõppe jäänute vereproovidest ei leitud vingugaasimürgistuse märke.