Pluutot uurival kosmosesondil ja mänguseadmel PlayStation on tähtis ühine omadus
New Horizons on kosmoseagentuur NASA poolt 2006. aasta jaanuaris ilmaruumi saadetud kosmosesond.
Ligi pool tonni kaaluva sondi eesmärk on koguda ja Maale saata andmeid planeet Pluuto ja selle kuude ning Edgeworthi-Kuiperi vöö kohta (piirkond Päikesesüsteemis, mis sisaldab kääbusplaneete ja komeedisarnase koostisega taevakehi).
Mis võiks küll mänguseadmel ja ilmaruumi-avastajal ühist olla, millele loo pealkiri viitab? Nad jagavad kesktöötlusseadet. Mõlema "aju" on nimelt keskprotsessor MIPS R3000A. Nagu alloleval pildil näete:
Kui New Horizons üheksa ja poole aasta eest Maalt pikale teekonnale startis, oli MIPS R3000 loomulikult noorem kui praegu. Miks NASA tollal juba vähemalt kümneaastast keskprotsessorit eelistas? Kas kosmoselennul ei kasutatagi alati uusimaid ja vingeimaid "juppe"?
Selgub, et vanemal tehnoloogial on tihti eelis – seda on saadud kaua testida ning selle usaldusväärsust, võimekust ja puudujääke hoolega tundma õppida. Nii eelistasid ka NASA insenerid teadaoleva tehnoloogia võtta ja seda oma vajadustele kohendada.
Boonuseks ka pilt algupärasest PlayStationist. Sony uusim mänguseade on hetkel juba muide PlayStation 4.
R3000A on 32-bitine RISC-tüüpi protsessor, mille tootis PlayStationi jaoks LSI Corporation, ja selle taktsagedus on 33,7 MHz. Võrdluseks: moodsad tavalised koduarvutid ei põhine küll RISCil, kuid protsessori taktsagedus on pigem juba vähemalt paar gigahertsi. (Mitte et taktsagedus oleks siin kõige tähtsam näitaja.)
