Hea küsimus: milline metall hakkab kõige rutem sulama?

Suuremat osa metallidest iseloomustab sadade või isegi tuhandete kraadide kõrgune sulamispunkt; näiteks vask sulab alles 1084,62 kraadi juures.

Elavhõbeda sulamispunkt asub aga juba -38,8 kraadi juures. Kuni metall on kas või kraadi võrra soojem, jääb see vedelasse olekusse.

Nähtuse mõistmiseks peame seda uurima atomaarses mõõtkavas. Nimelt on iga metalli sulamispunkt seotud seda moodustavate aatomite vaheliste elektronsidemete struktuuriga.

Kõrge sulamistemperatuuriga metallide aatomite vahelised sidemed on väga tugevad, mis tähendab, et nende lõhkumiseks (ja metalli viimiseks tahkest olekust vedelasse) on vaja üüratut hulka energiat.

Elavhõbeda-aatomite vahelised elektronsidemed on aga väga nõrgad; nende lõhkumine ja aine vedelasse olekusse viimine nõuab väga vähe energiat ning selleks, et elavhõbe üldse tahkuks, on tarvis üsna krõbedat külma.