Maad ootab järgmine suur väljasuremislaine

Tiigrid, lendoravad ja pandad – armsate karvaste liikide väljasuremisohust on teadlik ilmselt igaüks. Uue raporti kohaselt on tegu aga vaid jäämäe tipuga ja alanud on kuues suurem väljasuremislaine, seda isegi tagasihoidliku hinnangu kohaselt.

Väljasuremine on evolutsiooni loomulik osa. Uued liigid tekivad ja vanad kaovad. Tsükkel jätkub senikaua, kuni on Maal üleüldse elu, kirjutab ERR Novaator.

Ent tavaliselt toimub ühe liigi teisega asendumine suhteliselt aeglaselt. Enamike eelnevate uuringute kohaselt kaoks saja aasta vältel iga kümne tuhande liigi kohta ilma suuremate katastroofideta üks liik. Kaugelt vähem kui tänapäeval. Taolised uurimused on sattunud aga tavaliselt kõva kriitikatule alla.

Veenvama hinnangu andmiseks keskendus Mehhiko riikliku ülikooli ökoloog Gerardo Ceballos kolleegidega vaid selgroogsetele.

Loomade säilmed säilivad kivististena sagedamini kui putukate ja taimede omad. Tänaseks päevavalgele tulnud fossiilide põhjal leidis Ceballos, et minevikus on iga saja aasta jooksul iga kümne tuhande liigi kohta välja surnud 1,8 liiki.

Seejärel kogus Ceballos kolleegiga kokku andmed kõigi ülemaailmse looduskaitse liidu poolt väljasurnuks kuulutatud liikide kohta, kes on maailmast kadunud viimase 500 aasta vältel.

Saadud liikide arvu loomuliku väljasuremistempoga võrreldes leidis ta, et see on viimasest 50 korda suurem. Kui alates 1900. aastast oleks üheksa selgroogseliigi välja suremine olnud paratamatu, siis reaalses maailmas on väljasurnuks kuulutatud 477.

Väljasuremise tempo kiirenemise taga on äärmiselt tõenäoliselt inimtegevus. Uurimuse juhtivautor Gerardo Ceballos leiab ERR Novaatorile antud intervjuus, et nõnda saavad liikide laialdasemat väljasuremist aeglustada või peatada vaid inimesed ise.

Loe intervjuud saidil ERR Novaator!