Inimese luustik muutus umbes 12 000 aastat tagasi lühikese aja jooksul palju kergemaks
Kaasaegse inimese luutihedus on oluliselt väiksem kui meie esiisadel ja inimese lähimal sugulasel šimpansil, vahendab ajakiri Imeline Teadus.
Siiani on teadlased arvanud, et kergem luustik kujunes aeglaselt ja järk-järgult inimese kui liigi arengu jooksul. Kuid uus uuring näitab, et inimese kerged luud on suhteliselt uus nähtus, mis tekkis üsna järsku.
Kui meie esiisade luud olid miljoneid aastaid väga tiheda struktuuriga ja püsisid sellisena pikka aega, siis ligikaudu 12 000 aastat tagasi, viimase jääaja lõpupoole, vähenes luutihedus äkitselt olulisel määral.
Luud muutusid palju kergemaks ja hapramaks. Selle põhjus oli inimeste eluviisi muutus. Sellise järelduse tegi rahvusvaheline teadlaste töörühm, mida juhtis Brian Richmond USAst George Washingtoni ülikoolist.
Teadlaste sõnul on luutiheduse muutuse põhjuseks asjaolu, et inimene vahetas rändava kütt-korilase füüsiliselt aktiivse elustiili palju rahulikuma elu vastu paikse põllupidajana.
Teadlased uurisid kompuutertomograafiga praegu elavate inimeste, meie lähemate ja kaugemate esiisade ja šimpanside liigeste luutihedust. Skaneerimine näitas, et meie luude tihedus on kõigest pool kuni kolm neljandikku neandertallase ja varase Homo sapiensi omadest.
Ülalolev foto on illustreeriva tähendusega.
