Rosetta leidis päikesele läheneva komeedi pinnalt suuri vajumisauke

Komeet 67P/Churyumov–Gerasimenko (Tšurjumov-Gerassimenko) teeb teatavasti lähedast möödalendu Päikesest, orbiidil tiirlemas ka eurooplaste kosmosesond Rosetta. Vähemalt teoreetiliselt peaks ta olema põhjapoolkeral teleskoobiga taevast üles leitav.

Euroopa Kosmoseagentuuri maandur Philae, mis mullu 12. novembril komeedile maha pandi, uinus küll kolm päeva hiljem, kuna oli sattunud komeedi varjulisele küljele, kuigi nüüd, 13. juunil taastus side Rosetta ja Philae vahel. Aga on vaid õhkõrn lootus, et rohkem päikesevalgust võiks augustiks selle maanduri akudele piisavalt energiat anda.

Seda enam kasutatakse komeedi uurimiseks neid võimalusi, mida pakub komeedi ümber tiirlev Rosetta.

Uusimalt fotolt ilmnesid suured vajumisaugud komeedi pinnal, viidates sellele, et jäise kooriku all võib olla tühjaks auranud auke, mis pealispinda enam kanda ei jaksa. Vajumisagud võivad olla isegi sada meetrit sügavad, suurim neist on aga 200-meetrise läbimõõduga ja lausa paarsada meetrit sügav.  Pilk nendesse võimaldaks vaadata esmakordselt ka komeedi sisemusse.

Niisiis, augud komeedi pinnal pole kokkupõrkekraatrid (nagu Kuu või Marsi peal), vaid pigem vajumisaugud ja seni on neid kaardistatud juba 18. Sealt paiskub välja ka tolmupilvi. Päikesele lähenemine peaks komeedi pinnaalust aurustumist veelgi suurendama.

Komeet 67P/Churyumov–Gerasimenko avastati juba 1969. aasta fotodelt nõukogude astronoomide Klim Tšurjumovi ja Svetlana Gerassimenko poolt, komeet teeb tiiru Päikesele peale 6,45 aastaga, lähimal Päikesele on ta jälle selle aasta 13. augustil.

Komeedi läbimõõduks on enam kui neli kilomeetrit.  Alles 1959. aasta sattumine Jupiteri gravitatsioonivälja paiskas komeedi praegusele orbiidile, mis lähimas punktis viib ta Päikesest 1,24 astronoomilise ühiku kaugusele, ehk ikka veel kaugemale kui asub Päikesest Maa. Küll on täheldatud viimasel ajal, et komeedi pöörlemiskiirus on vähenenud.