Pika nimega riiklik Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kõrghariduse ning teadus- ja arendustegevuse programm tegi lõpuks väga hea tulemuse: Eestis suurenes tudengite huvi IKT-erialade vastu ja välistudengite hulk kasvas lausa kaheksa korda.
"Programmi oli eeskätt vaja olukorra pärast tööjõuturul: nõudlus kvalifitseeritud IT-spetsialistide järele on suurem, kui kõrgkoolid seda lünka täita suutsid," rääkis Karin Kuldmets, kes on HITSA (Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus) IKTP programmijuht.
2013. aastal tehtud uuringust selgus, et IKT-sektori ettevõtted ootavad, et IKT-spetsialistide ettevalmistuse kvaliteet kõrgkoolides ja lõpetanute praktilised oskused oleksid paremad kui need senini on olnud. Nõudlus telekommunikatsiooni spetsialistide ning tehnikute ja süsteemiadministraatorite osas ei ole niivõrd suur, samas on puudu tuhandeid tarkvara-arendajaid.
IT haridusvaldkonna suurtoetaja Skype Eesti tegevjuht Andrus Järg märkis, et Eesti on saanud täna maailmas pildile just oma väga heade e-lahenduste poolest ning selle edu jätkumiseks on teaduse ja kõrghariduse arendamisse panustamine märkimisväärse tähtsusega. Ka Kuldmets rõhutab, et just IKT-sektoril on tulevikus potentsiaali toota riigile suurimat majanduskasvu.
Koolilõpetajaid üha vähem, IKT õppijaid ikka 1000
Programmi ligi nelja tegutsemisaasta tulemuseks võib pidada IKT-erialadel õppijate stabiilset arvu: olenemata sellest, et koolilõpetajate arv on Eestis aasta aastalt vähenenud, püsib IKT-erialadele sisseastunute arv 1000 tudengi ringis.
Programmi mõju noortele kinnitab ka uuring, mis näitas noorte arusaamade muutumist IKT valdkonnast koolides, kus 2012-2014 toimusid teavitusüritused. Kaheks populaarsemaks erialaks nimetasid noored majandust-ärijuhtimist ning infotehnoloogiat; nende seas, kes olid osalenud teavitusüritusel, oli esikohal kindlalt infotehnoloogia. IT-erialade mainekuvandis vähenes keerulisuse ja rutiinsuse esiletoomine, eelkõige peetakse eriala hästitasustatuks ja võimaluseks hea töökoht leida.
Välistudengeid kordades rohkem
„Panustatud on välitudengite siia meelitamisse ning koostöös kõrgkoolidega viidi läbi mitmeid turundusüritusi sihtriikides. Välistudengite osakaal IKT-erialade üliõpilaste koguarvust on suurenenud kaheksa korda: 2009/10. õppeaastal õppis IKT-õppekavadel kokku 17 välisüliõpilast, tänaseks on see number tõusnud 270 tudengini,“ ütles Kuldmets.
Programmi vahenditest on Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli IKT-õppekavadele tööle palgatud üheksa välisõppejõudu, samuti mitukümmend rahvusvaheliselt tunnustatud õppejõudu ja praktikut Eestist. „Kui räägime, et rahvusvahelistumine on meie kõrgkoolide IKT-õppekavade üks eesmärk, siis välisõppejõudude kaasamine on hädavajalik, et luua võrgustikku ja saada uusi kogemusi,“ sõnas Kuldmets.
Õppekavade arendus koostöös ettevõtjatega
Esmakordselt viidi läbi informaatika ja infotehnoloogia õppekavagrupi kvaliteedihindamine, mille jaoks töötati välja spetsiaalne metoodika. „Sellest tegevusest sai tuult tiibadesse ka teiste erialade kvaliteedihindamine. Õppekavade arendus viidi tööturu vajaduste täitmiseks läbi koostöös ettevõtjatega. Äri-infotehnoloogia magistri- ja bakalaureuse õppekava puhul olid ettevõtjad eriti aktiivselt kaasatud ja õppekavade arendust eest vedamas,“ rääkis Kuldmets.
Programmi elluviimist toetas Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond ja Eesti riik kokku ligi 4,8 miljoni euroga. Skype Eesti investeeris noorte IKT valdkonna ja tulevikuspetsialistide arengusse alates 2006. aastast ligi 334 000 eurot. Programmi algatas haridus- ja teadusministeerium, tegevusi koordineeris Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.
