Uus lahendus võiks interneti läbilaskevõimet kahekordistada

Kui internetiruumi otsa saamist võib pidada halva ulmeromaani kandvaks ideeks, siis informatsiooni vahetamiseks kasutatavate kanalite läbilaskevõime pole saladus. Rühm füüsikuid on leidnud nüüd võimaluse saata teavet valguskaablite kaudu kordades kaugemale kui varem, mis võiks aidata edasi lükata interneti paratamatuna näivat aeglustumist.

Vahendab ERR Novaator

Kassipildid, Twitteri-säutsud, ametikõned ja veebiavaruste mitte kõige siivsam sisu – maailma ühendavate ja selle ümber kaelakeena ringlevate valguskaablite jaoks pole vahet, mis sorti informatsioon neis parasjagu liigub. Küll aga see, kui palju seda on.

Alates 2000. aastast on valguskaablites liikuva teabe hulk kasvanud igal aastal keskmiselt 60 protsendi võrra. Näiteks USA ettevõtte Cisco prognooside kohaselt vahetatakse 2016. aasta lõpuks interneti vahendusel aastas ühe zetabaidi ehk 250 miljardi DVD jagu informatsiooni. Pole raske näha tulevikku, kus uute valguskaablite rajamine ei suuda enam kasvava nõudlusega sammu pidada ning ribalaiusest puudu jääb, hakates tekitama informatsiooni liikumises inimeste jaoks vaevumärgatavaid, kuid siiski olulisi viiviseid.

Juba tänapäeval on tavaline, kui valguskaablites liigub samaaegselt 100-200 erinevat informatsioonivoogu, mida hoitakse lahus kasutades info esindamiseks erinevat valguse polarisatsiooni ja lainepikkust. Voogude arvu kasvatamiseks loodetakse infot kodeerida ka valguse teiste omaduste abil. Ent see pole ainus viis, kuidas internetti ähvardavaid pudelikaelu kõrvaldada üritatakse.
Loe pikemalt ERR-ist