Maailma esimene hädaabinumber 999 lõi operaatori laual tulukesed vilkuma

Täna, 30. juunil 1937 juurutati esimene hädaabinumber maailmas, kui Londonis sai appikutsete kanaliks number 999. Kuna sel ajal vahendasid kõnesid keskjaamades toolidel istuvad operaatorid, siis numbri 999 valimine pani nende laua kohal punased tulukesed põlema ja alarmkella tirisema, et operaatori jaoks appikutse märkamatuke ei jääks.

Number 999 valiti aga just selleks, et pikem kerimine hoiaks ära eksitused numbri valimisel (telefonid töötasid ju numbrirõnga, mitte klahvide peal). Kanada Winnipegi linn läks brittide hädaabinumbrile üle 1959. aastal, paraku loobudes sellest juba 1972. aastal, kui Põhja-Ameerika oma ühise numbri kehtestas. Suurbritannias vastab numbrile 999 sama keskus kui numbrile 112. Ja 999 kehtib ka paljudes Briti-taustaga riikides siiamaani.

911

Californias asuti 1946. aastal kasutama kohalikku hädaabinumbrit 116.

Alabamas Haleyville'is juurutati aga 1968. aastal number 911, ja sellest sai seejärel valdav avariinumber kogu Põhja-Ameerikale. Varem oli probleemiks see, et sa pidid otsima kohalike päästeteenistuste numbreid telefoniraamatutest, paraku probleemid ei kadunud ka universaalse numbri kehtestamisel, sest regionaalsed suunakoodid kohe ei kadunud. Tänaseks on need probleemid küll ületatud ja 911 kehtib pea kogu USA ja Kanada territooriumil.

112

Euroopa Liidus on ühiseks hädaabinumbriks 112. Prantsusmaal kehtestati algselt hädaabinumbreid juba 1913. aastal, kui politseiga sai ühenduse numbril 17 ja tuletõrjega numbril 18. Alles 1972. aastal mindi üle ühisele numbrile 112. Euroopa Liit võttis prantslaste numbri 112 ühiselt kasutusele 1991. aastal ja täna kehtib see ka Eestis.

Uus-Meremaal juurutati 1960. aastatel hädaabinumbrina 111. Austraalias on kasutusel 000 või 112. Iraanis 110, Indias 108. Põhja-Koreas aga 819 ja 112. Mongoolias on ühiseks numbriks 100. Kõrval kehtivad ka paljud kohalikud numbrid, ning on rida riike, kus eri teenistuste numbrid on ikka veel erinevad.

01, 02, 03, 04

Venemaal on NSV Liidu aegadest kehtinud number tuletõrjele 01, politseile (miilitsale) 02, kiirabile 03 ja gaasiavariile 04, uuemal ajal ka selle ette pandud 1-ga, 101, 102, 103 ja 104, kuid 2008. aastast alates on Venemaal hakatud juurutama ühist päästeteenistuste numbrit 112, lõplikult alates 2017. aastast.

Kaasajal näitavad paljude riikide dispetšerkeskuste ekraanid ka helistaja numbri ja asukoha ära, mistõttu valehäirete tegemine võib helistajale kalliks maksma minna. Mobiiltelefonid on toonud aga uue probleemi, sest hädaabinumbreid saab valida ka lukustatud klahvidega, ehk võimalus, et su taskus olev telefon võtab kogemata ühenduse hädaabikeskusega, on endiselt suur.