Astronoomide töörühmal õnnestus 300 helendava planetaar-udukogu liikumist seirates esmakordselt leida taolise sündmuse toimumist kinnitavaid selgeid tõendeid, nagu ka märke sellest, et täielikult lammutatud „ohvri“ rusud kiirgavad välja ülemäärast valgust, vahendab Astronomy.com.

Loo avavideo näitab teoreetilist lendu M87 juurde.

Astronoomid on eeldanud, et väiksemaid täheparvi endasse hõlmates kasvavad galaktikad suuremaks, kuid silmnähtavaid tõendeid selliste protsesside toimumisest pole enamasti lihtne leida — samamoodi nagu tassist tiiki kallatud vesi seguneb kiiresti tiigiveega, segunevad väiksema galaktika tähed jälgi jätmata suurema galaktika sarnaste tähtedega.

Nüüd aga on rühm täheteadlaseid Saksamaal Garchingis tegutseva Max Plancki nimelise maavälise füüsika instituudi uurija Alessia Longobardi juhtimisel rakendanud kavalat vaatlustrikki ja näidanud selle abil, et meile suhteliselt lähedal asuv elliptiline hiidgalaktika M87 on viimase miljardi aasta jooksul lõimunud väiksema spiraalse galaktikaga.

M87 paikneb Neitsi e Virgo galaktikaparve keskmes, meist 50 miljoni valgusaasta kaugusel. Tegu on hiiglasliku keraja täheparvega, mida moodustavad tähed kaaluvad kokku rohkem kui miljon miljonit Päikest.

Kuna M87-s on tähti sõna otseses mõttes miljardeid ning need on ükshaaval uurimiseks liiga tuhmid ja arvukad, pöörati nende vahetu vaatlemise asemel pilk hoopis planetaarsetele udukogudele, s.t vananevate tähtede helendavatele „koorikutele“.

M87 keskmest purskuv elementaarosakeste juga.

Kuna need taevakehad helendavad eredalt väga spetsiifilises akvamariinrohelises spektriosas, on neid lihtne ümberkaudsetest tähtedest eristada. Udukogude valguse hoolikas analüüsimine võimsa spektrograafiga võib anda teavet ka nende liikumise kohta.

Töörühm analüüsis hoolikalt valguse jaotust galaktika M87 äärmistes piirkondades ning leidis märke täiendavast valguskiirgusest, mis pärineb arvatavasti „alla neelatud“ ja lõhutud tähtedelt. Vaatlused on lisaks näidanud, et lõhkikistud galaktika on M87-le lisanud nooremaid siniseid tähti, mis laseb oletada, et väiksemas spiraalses täheparves leidsid enne suurema parvega liitumist aset tähetekke-protsessid.