Näiteks eelmisel nädalal lõppes Saksamaal kibe oksjon, mille käigus teenis riigi sideagentuur sageduste litsentside müügist üle viie miljardi euro. Selle raha eest müüs riik oksjonil 700 MHz, 900 MHz, 1500 MHz ja 1800 MHz sageduste litsentse.
Tõsi küll, summa on väiksem kui näiteks 3G andmeside ehitamiseks müüdud sageduste litsentidest saadud 50 miljardit eurot, mille oksjon toimus 15 aastat tagasi.
Kõik osalenud mobiilioperaatorid – Vodafone Germany, Deutsche Telekom ja Telefonica Deutschland – ostsid litsentsi 700 MHz sagedusteks. Erinevalt teistest sagedustest ei saagi seda veel kohe kasutusele võtta, kuna esmakordselt müügiks olnud sagedust kasutavad veel telekanalid.
Miks see üldse hea on? 700 MHz on teistega võrreldes madal sagedus ja sellel on oma füüsikalised eripärad. Näiteks läbib see paremini seinu ja seetõttu pakub paremat levi linnades ja mujal hoonestatud aladel. Teisalt on väga hea leviomaduste tõttu sellega parem katta maapiirkondi. Mobiilioperaatoritel võivad 700 MHz võrguga odavamalt sama levi saavutada kui näiteks kõrgemate sagedustega.
Sama trend on ka Suur-Britannias, kus riiklik regulaator on teatanud, et plaanib 700 MHz sageduse litsentse mobiilifirmadele pakkuda. Aga kuna seda kasutavad veel digitelevisiooni kanalid, siis ei pruugi mobiilifirmad sinna jõuda enne 2022. aastat. USA-s toimus 700 MHz oksjon juba seitse aastat tagasi ja nii Verizon kui AT&T pakuvad selle kaudu teenust.
Eestis võib Tehnilise järelevalve amet ülejärgmisel aastal hakata 700 MHz litsentse oksjonil pakkuma, ent täpset plaani veel pole avalikult välja kuulutatud.
