NASA testis lömastatud putukaid tõrjuvat lennukitiiva-kattematerjali
Probleemile lahendust otsides viisid USA riikliku kosmoseagentuuri NASA teadlased Louisiana osariigi väikeses, putukaprobleemi poolest kurikuulsas Shreveporti regionaalses lennujaamas läbi katseid viie tiivapinna-kattematerjaliga. Materjalide tõhususe testimiseks pidi reaktiivlennuk Boeing 757 sooritama 15 lendu.
„Üks viiest katteaine ja pinna kombinatsioonist näitas eriti paljulubavaid tulemusi,“ kinnitas keskkonnasäästliku lennunduse projekti ERA (ingl Environmentally Responsible Aviation) haldur Fay Collier pressiteates.
Kuna kõige ohtramalt leidub putukaid maapinna lähedal, hõlmasid ERA kattematerjali-testid mitut starti ja maandumist. Töörühma osutusel olid nad seadnud endale eesmärgiks lahendada lennukitiibadele kuhjuvate putukajäänuste põhjustatavavate aerodünaamikahäirete probleem.
„Laminaarsed lennukitiivad on projekteeritud aerodünaamiliselt tõhusateks,“ märkis Virginia osariigis tegutseva NASA Langley uurimiskeskuse vanem materjaliteadlane Mia Siochi. „Putukajäänuste kogunemine tiibade pinnale põhjustab sujuva ehk laminaarse õhuvoolu muutumise pööriseliseks ehk turbulentseks, mis suurendab õhutakistust. Laminaarsete tiibadega lennumasin võib pikema vahemaa läbimisel putukaid vältides säästa viis kuni kuus protsenti kütust.“
Töörühma liikmed selgitasid, et kõigepealt uurisid nad, mis täpselt juhtub, kui putukas lennukiga niimoodi kohtub, et tema sisikond selle pinnale laiali paiskub. „Täheldasime, et pärast kokkupõrget ja putuka keha lõhkirebenemist toimuvad putuka veres sellised keemilised protsessid, mis muudavad selle kleepuvamaks,“ osutas Siochi. „Putukate jaoks on sisuliselt tegu kaitsemehhanismiga.“
Seejärel otsisid uurijad mittenakkuvate materjalide loomiseks inspiratsiooni otse loodusest. Eriti innustavaks osutusid lootoslille lehed.
„Lootoselehti mikroskoobiga vaadeldes on näha, et vesi ei märga nende pinda tänu teravatipulistele krobelisustele,“ selgitas Siochi. „Mikroskoopilises mõõtkavas konarliku lehe pinnale sattunud niiskusel takistab levimast pindpinevus, mistõttu vedelik voolabki maha. Püüame putukate tiibadelekleepumise takistamiseks rakendada sama põhimõtet kombinatsioonis keemiaga.“