Banaan kiiritab?! Viis kõige radioaktiivsemat asja meie kodudes

Umbes pool radioaktiivsest kiirgusest, mis meid mõjutab, pärineb keskkonnast — nn taustkiirguse eest pole sajaprotsendiliselt kaitstud keegi.

Märkamatu kiirgusfooni allikaks võivad olla täiesti igapäevased objektid, aga see võib lähtuda ka meie endi kehadest!

1. Parapähklid

Brasiilia ehk parapähklipuu juured ulatuvad nii sügavale pinnase alla, et küündivad loodusliku raadiumini, mis on teadupärast üsna radioaktiivne.

Juurte kaudu jõuab raadium pähklipuu muude osadeni, sh parapähkliteni. Seetõttu võivad parapähklid, eriti Brasiiliast pärinevad parapähklid sisaldada isegi tuhat korda rohkem raadiumit kui muud toiduained.

Parapähklipuu lehed ja korgilaadne koor sisaldavad siiski märksa rohkem raadiumit kui pähklid.

2. Banaanid

Igaüks teab, et banaanides leidub rikkalikult kaaliumit. Kuna banaanid sisaldavad ka isotoopi kaalium-40, on nende näol aga tegu ühe radioaktiivsema puuviljaga üldse.

Banaanid kiirgavad vähesel määral radioaktiivset kiirgust. Radioaktiivseid kaaliumiisotoope omandavad banaanitaimed pinnasest samamoodi nagu parapähklipuud raadiumit.

Banaanid on niivõrd tavaliseks taustkiirguse-allikaks, et toiduainete radioaktiivsuse näitlikustamiseks on käibele võetud isegi mitteametlik mõõtühik BED — Banana Equivalent Dose ehk ioniseeriva kiirguse doos, mis saadakse ühe banaani söömisest.

3. Inimkeha

Me puutume radioaktiivse kiirgusega kokku igapäevaselt, mistõttu oleme ka ise natuke radioaktiivsed.

Kuna isotoopi kaalium-40 leidub paljudes toitudes, on see inimkehas peamiseks kiirgusallikaks, kuid ioniseeriv kiirgus võib meieni jõuda ka sissehingatud õhust või joodud veest.

Tänu radioaktiivse süsinikuisotoobi süsinik-14 sisaldusele inimkehas saavad arheoloogid üldse süsinikdateerimise meetodil inimsäilmete vanust mõõta.

4. Suitsuandurid

Mõnedes suitsuandurites leidub väikeses koguses radioaktiivset isotoopi ameriitsium-241, mis õhku sattunud suitsust märku annab.

Ameriitsiumit ümbritsevad anduris keraamika ja tinapaber, mistõttu ei kujuta see endast mingisugust ohtu, kuni te andurit omal käel demonteerima ei hakka (kuid ka siis ei ähvarda teid tõenäoliselt mingi oht, kuni te radioaktiivset materjali just pulbriks ei jahvata ja alla ei neela).

5. Tubakasigaretid

Sigarettide radioaktiivne kiirgus ei johtu neile lisatavatest kemikaalidest, mille eest suitsetajaid ikka hoiatatakse; ioniseeriva kiirguse allikaks on hoopis tubakataim ise.

Mõneti sarnaselt banaanide ja parapähklitega võivad tubakataimed kasvamise ajal endasse neelata radioaktiivseid elemente nagu raadium, plii-210 ja poloonium-210, mida sisaldavad mõned põllumajanduses rakendatavad taimeväetised.

Kas on põhjust muretsemiseks?

Mitte eriti. Taustkiirguse eest pole võimalik end kuidagi kaitsta (USA tuumaenergia reguleerimise komisjoni NRC andmetel kiiritatakse iga ameeriklast aasta jooksul keskmiselt 620 millireemi radioaktiivse kiirgusega) ning loetletud kaupade puhul on väike ioniseeriv kiirgus tavaline.

Kuni te suitsuandurit nahka ei pista, ei tee need tillukesed kiirgusannused teile midagi häda, ehkki suitsetamisest loobumine on muidugi alati hea mõte.