Proovisõit: Peugeot 308 GT – leebelt lustlik lõvikutsikas
Publiku positiivse hoiaku kujundamise võtmesõnadeks on ökonoomsus ja mugavus, millega uus 308 põlvkond silma jääb, kirjutab WHATCAR?
Tõeline lõvitaltsutaja end ökotamisest veenda ei lase. Tema lõgistab kannatamatult puuriukse kallal ning küsib, millal antakse kiirust ja kummivilinat.
On teada, et Peugeot 308 GTI jõuab ostjateni sügisel; ülikuum, ülikerge ja üliäge 308 R ning selle hübriidversioon jäävad, vähemalt esialgu, kõlakate tasemele ning siinmail müüki neid vaevalt paisatakse.
Aga GT on juba mõnda aega kohal, nii luukpära- kui ka universaalversioonis, bensiini- ja diiselmootoriga, 6-käigulise käsikasti ja automaadiga. Mul oli hea võimalus proovida kõike, mida pakutakse.
Tagurpidi tahhomeeter ja punased tikandid
Kui (auto) tagumikku ei vaataks, ei saaks sisse istudes laksust aru, kas tegu on GT või SW GT-ga. Üks sportlik lõvikutsikas kõik!
Ja see “kõik” on hämmastavalt kvaliteetne. Mina, kes ma kaupluses riideeset valides keeran selle pahupidi ja kontrollin näpuga kõik õmblused üle, naudin GT-s kontrasttikandite kvaliteeti ja istmekatete täpseid lõikejooni. Salongi koostekvaliteet tervikuna jätab väga hea mulje.
Kaksteist punkti läheb disaineritele istmete eest. Kus ka ei istuks, ikka on hea. Sportlikud esiistmed pakuvad kehale vajalikku tuge, taga võib minusugune keskmine-keskmine isegi jalad välja sirutada, pikemal on natuke nügimist.
Väike rool näeb jätkuvalt harjumatu välja, aga istub (jätkuvalt) hästi kätte ja rullitavad valitsad on alati mulle meelepärasemad näpitavatest nupukestest. Üldiselt on ka arusaadav - milleks meile suur rool, kui näidikud on tõstetud sinna, kus nende koht, silmade kõrgusele.
Paremal pool jõllitab juhile otsa tagurpidi numbritega tahhomeeter. Või õigemini, mina jõllitan mõnda aega tahhomeetrit ja üritan ära arvata, mis “omanäolisust” võiks pakkuda GTI... kindalaegas rooli taga?! Horisontaalne spidomeeter?!
Las see jääda. Tegelikult on kokpit ju igati ergonoomiline ning selle disain säärane, mis konkurentidest tõepoolest eristub.
308 armatuurlaua nurgeline üldilme meenutab veidi Seat Léoni - tundub, et kui jutt juba praidide valitsejast käib, siis globaalses disainikeeles tuleb teda kujutada kõhna ja kondisena, sest lakalokid ja käpapadjandid pole piisavalt seksikad.
Selle lõigu lõpetuseks tahaksin oma kaksteist punkti siiski tagasi ning ette ruttavalt soovitada, et kes autot ainult välimuse järgi valib, see võtku käsikastiga versioon, mille käigukang näeb välja nagu oleks kunstnik teadnud, mida ta teeb - tulemus on lummav.
Lummus asendub ehmatusega, kui kätte jääb automaatkasti kang. See ei näe üldse välja. See on lihtsalt kole. Istu, üks, Peugeot.
