Kui immigrant saabub Liibüast, siis kust ta tegelikult tuleb?
Sel ajal oli Liibüas võimul Muammar Gaddafi ja tema juhitud totalitaarne riigikord pidanuks tagama, et illegaalne transpordikoridor läbi Liibüa ei oleks tohtinud võimalik olla. Kuid kõrbealasid läbivat inimeste liikumist ei suutnud ka toonane Liibüa kontrollida. Ammugi ei suuda seda kontrollida praegu mitme võimu alla lõhenenud riik.
1998-2013 on arvestatud, et illegaalseid kanaleid pidi jõudis Euroopasse (peamiselt Vahemere kaudu) kokku 623 118 sisserändajat, mullu aga keskmine aastane mass lausa kuuekordistus, kui randus Itaalias kokku 170 100 inimest, neist 141 000 Liibüa kaudu. Kui palju inimesi sellel ohtlikul teekonnal hukka on saanud, pole teada, võib eeldada, et see arv on tuhandetes, kui mitte kümnetes tuhandetes.
Euroopas on parem elada kui enamikus Aafrika riikides, see on praegu enesest mõistetav, samas näeme teist immigratsioonilainet Lõuna-Aasiast Araabia poolsaarele (Saudi Araabiasse või teistesse naftariikidesse), mis isegi Euroopasse ei jõua. Venemaal toimib "koridor" Kesk-Aasia riikidest Moskva suunas, ka see ei jõua veel Euroopa Liitu. Sama toimib juba aastakümneid ka Ameerika maailmajaos, kuigi seal liigutakse tööd otsides lõunast põhja, USA-sse ja Kanadasse.
Pea kõik illegaalid otsivad siiski tööd või kõrgemat elatustaset, satuvad aga tavaliselt elama vaesusesse immigrantide linnosades. Terroristidel pole seni olnud vajadust illegaalseid sissesõidukanaleid otsida, kuigi sellega ähvardatakse. Nemad on ikka kindlamaid kohale jõudmise teid kasutanud.
Euroopa on seega kimpus ennekõike illegaalide immigratsiooniga Aafrikast, ühed tulevad laevadega Lääne-Aafrikast Hispaaniasse või selle saartele, teised Tuneesiast või Liibüast üle mere Itaaliasse ja Maltale, kolmandad leiavad Lähis-Ida kaudu tee Türgist Kreekasse.
Itaalia ja Hispaania nende kõigi mahutamisega toime ei tule, paljud neist aga otsivad edasipääsu ennekõike Prantsusmaale (kuna tulevad prantsuskeelsest Aafrikast) ja Saksamaale (kui riiki, mis on propageerinud nn multikultit), samas kui Briti saartele jõuab immigrantide mass küll kogu rahvasteühenduse aladelt ja enamasti legaalseid teid pidi. See on teatavasti pärand nende maailmavõimu ajast.
Kust Vahemere immigrandid aga algselt tulevad?
2008-2013 on arvestatud, et Itaaliasse saabunud illegaalsetest immigrantidest 15 protsenti tuli Tuneesiast, järgnesid veidi vähem kui 10 protsendiste osadega Eritrea, Nigeeria, Somaalia. Mullu kasvas järsult ka otseste sõjapõgenike laine Süüriast. Itaalias legaalselt asüüli paluvate inimeste edetabeli tipp näitab teisi riike - ligemale 7- 8 protsendi neist tuleb Afganistanist, Venemaalt, Iraagist. Järgnevad Somaalia, Serbia, Pakistan.
Mullu Itaaliasse saabunuist tuli: 42 323 Süüriast, 34 329 Eritreast, 9908 Malist, 9000 Nigeeriast, 8691 Gambiast, 5756 Somaaliast. Sõjapõgenikeks saab neist lugeda vaid süürlasi, samas on veidi kummaline, et nad peavad põgenemisteel Liibüat kasutama.
Paistab, et suur osa sisserändajaist, kes on nõus maksma hingehinda, et uppumisohus alustega Euroopasse jõuda, on saanud põrandaaluseid tööpakkumisi (või -lubamisi), ehk kui Itaalia võimud neid merelt kokku ei korjaks, ei pruugiks nad isegi oma saabumisest teada anda.Tööotsinguil Euroopasse saabujad on enamasti noored mehed, sageli tumedamat nahatooni, sõjapõgenike laine on aga erinev - siis tullakse perede kaupa ja praegu pigem Süüriast või Liibüast, varem Somaaliast, Afganistanist ja Iraagist.
Illegaalselt randunuid riigiti Kreekas, Maltas, Hispaanias, Itaalias:
Itaalia üritas 2000. aastatel ka illegaalseid immigrante tagasi saata ja Silvio Berlusconi saavutas selleks kokkuleppe ka Muammar Gaddafiga. Eriti järsult kahanes illegaalide laine üllatuslikult suure majanduskriisi aastail 2009-2010, mil olukord tööturul Aafrikas oli tegelikult isegi parem kui Euroopas. Majandusseadused toimivad ka siin.
Liibüa ise migrantide massiga silma ei paista, vähemalt seni, kuni sealse kodusõja lahingud veel eriti vihaseks pole muutunud. Kuid samas on olnud selge, et kehvad alused, mis igal aastal keskmiselt 1000 kuni 2000 inimest märga hauda viivad, on lähtunud ennekõike Liibüa või Mauritaania sadamatest. Ja need laevad on muutunud eurooplaste jaoks juba pea sama suureks nuhtluseks kui piraadilaevad Somaalia vetes. Surnukehasid peab merest korjama Itaalia rannavalve, aga sealgi töötavad ju inimesed.
2015. aasta aprillis läks järjest põhja viis alust, kokku 1500 inimesega pardal, kelle ellujäämise võimalus oli sama hästi kui null. Mullu uppus kokku enam kui 3000 inimest.
Uppunuid või teadmata kadunuks jäänuid katsel Euroopasse jõuda:
