Seega täitus ka kosmoselaeva tehnilistele süsteemidele antud eesmärk: luua satelliit, mis peaks kosmilistele tingimustele vastu vähemalt kaks aastat.

ESTCube-1 saadeti ametlikult pensionile 17. veebruaril 2015, sest missiooni teadusprogramm sai täidetud. Viimased kuud jälgiti satelliidi alamsüsteemide vastupidavust kosmilise keskkonna tingimustes.

Satelliidi töö lõpetas päikesepaneelide degradeerumine tasemeni, kus toodetud elektrienergia polnud enam piisav akude laadimiseks ja süsteemi toimimiseks.

Foto: Henri Kuuste / ESTCube-1 meeskond

"ESTCube'i missiooni võib lugeda väga edukaks, sest tänu meie kosmosekuubiku poolt saavutatud tulemustele võime täna täie kindlusega väita, et Eesti noored spetsialistid suudavad koostöös rahvusvaheliste partneritega anda oma panuse inimkonna ühe suurema strateegilise väljakutse ületamisse, päikesesüsteemis kommertsiaalsete ja teaduslike operatsioonide jaoks vajalike tehniliste lahenduste loomisesse," ütles tudengisatelliidi projekti juhendaja, Tartu ülikooli füüsika instituudi dotsent ja Tartu observatooriumi kosmosetehnoloogia osakonna juhataja Mart Noorma.

Noorma lisas, et kirss jäi tordi peale siiski panemata, sest elektrilise päikesepurje komponentide katsetamine näitas vajadust süsteemi olulise täiustamise järele: "Elektrilise päikesepurje elektronkahur töötas, kuid kõige olulisem juhe jäi kahjuks välja kerimata."

Foto: Henri Kuuste / ESTCube-1 meeskond

"Kui 2007. aasta lõpus Eesti tudengisatelliidi ideed arutama hakkasime, ei osanud me arvata, kui suureks ja edukaks Eesti tudengisatelliidi programm kujuneb. Nüüd, kaheksa aastat hiljem, võime nentida, et ka kõik projekti hariduslikud ning teadust populariseerivad eesmärgid on kuhjaga täidetud," ütles ESTCube-1 projektijuht, Tartu observatooriumi teadur Silver Lätt.

Tänaseks on projektis osalenud ligi 200 üliõpilast rohkem kui kümnest rahvusest. Lisaks Tartu ülikoolile osales üliõpilasi Tallinna tehnikaülikoolist, Eesti maaülikoolist, Eesti lennuakadeemiast ja Tallinna ülikoolist. Tartu observatooriumi teadusmaleva kaudu on projekti oma panuse andnud ka Eesti gümnasistid.

Kuupsatelliitide klassi kuuluv ESTCube-1 viidi Maa orbiidile 7. mail 2013. aastal, Euroopa kosmoseagentuuri kosmosesadamast Prantsuse Guajaanast Lõuna-Ameerikas.

See oli esimene Eestis valmistatud satelliit, mille teaduslik eesmärk oli uurida erinevaid uudseid kosmosetehnoloogilisi lahendusi satelliidi alamsüsteemidele ning katsetada elektrilise päikesepurje komponente.

Foto: Henri Kuuste / ESTCube-1 meeskond

Projekti tulemusel loodud tehnoloogiatest on osad jõudnud juba kommertsialiseerimiseni. Eesti tudengisatelliidi programmis osalejate poolt on loodud viis idufirmat, avaldatud on üle 80 teadusliku publikatsiooni või ettekande. Kaitstud on ligi 50 bakalaureuse- ja magistritööd.

Esimene täielikult ESTCube-1 missiooni tulemustel põhinev doktoritöö kaitstakse Tartu ülikoolis käesoleva aasta lõpus.

Artiklis on kasutatud nelja viimast ESTCube-1 poolt kosmoses tehtud fotot ja nende kollaaži Kaliforniast, kuupsatelliitide sünnimaast (leiutati Stanfordi ülikoolis). Pildil on näha nii Silicon Valley kui ka Suur Kanjon. Piltide autor: Henri Kuuste / ESTCube-1 meeskond.