Kellele kuulub Titanicu vrakk ja kes selle juurde sukelduda tohivad?
Sellest ajast saati on laevavraki uurimiseks ja sellega koos merepõhja läinud esemete pinnaletoomiseks korraldatud mitmeid sukel-ekspeditsioone.
Jäämäega kohtumise hetkel oli alus ettevõtte White Star Lines omanduses, kuid kellele kuulub Titanic nüüdisajal? Ning kellel on üldse voli sukelduda sellel leiduvaid „suveniire“ ära tooma?
1934. aastal ühines White Star Lines konkureeriva ettevõttega Cunard Line, jäädes moodustunud korporatsioonis vähemuspartneriks — Cunardile kuulus 60 protsenti firmast Cunard White Star Ltd. Viimane on nüüdseks saanud osaks suuremast kruiisi- ja laevanduskonglomeraadist Carnival Corporation.
Kellele Titanic kuulub?
White Star Line’i tegevusele spetsialiseerunud ajaloolase Paul Louden-Browni osutusel on Titanicu kuuluvuse küsimusega keerulised lood — mis sõltuvad ka sellest, mis riigist küsija pärit on.
„USA, Suurbritannia ja muude mereriikide tunnustatud admiraliteediseaduse kohaselt pole rahvusvahelistes vetes uppunud laevale kellelgi mingeid õiguseid; sellel puudub omanik,“ nendib ta.
„Titanicu puhul on tegemist erijuhtumiga, kuna vraki juurde allvee-ekspeditsioone korraldanud ja selle pardalt esemeid pinnale toonud ettevõte RMS Titanic Inc on esitanud taotluse avastatud vraki omanikustaatusele (ingl salvor-in-possession).
Tollest juriidilisest aktist tulenevad piirangud kehtivad aga ainult USA seaduste piires ja ainult USA kodanikele. See tähendab, et kui ma hiivaksin sukel-uurimisaluse ankru South Hamptoni sadamas, võiksin Titanicu uppumiskohas sukelduda ja sealt leitud esemeid pinnale tuua ilma, et keegi mind takistada tohiks.
Kui ma aga toimetaksin leitud objektid USA-sse, võidaks mind vahistada ja esemed minult konfiskeerida. Kui toimetaksin need kusagile mujale, ei tekiks mul samas mingit probleemi," lisab ajaloolane.
Titanicule kindlustuse müünud ning pärast aluse uppumist kompensatsiooni ka välja maksnud kindlustusettevõte hages seepeale korporatsiooni RMS Titanic, väites, et osa vrakist kuulub neile, kuna nad olid selle eest omanikule hüvitist maksnud.
2007. aastal võttis kindlustusfirma Liverpool and London Steamship Protection and Indemnity Association vastu avalikustamata sisuga kohtuvälise lahendi ning loobus hagist.
Seejärel andis rändnäituseid korraldav ettevõte Premier Exhibitions Inc teada, et on omandanud kõik õigused uppunud laevalt leitud isiklikele varadele.
Kes võivad vraki juurde sukelduda?
„Titanicu vraki juurde sukeldumine sarnaneb siiamaani inimese läkitamisega kosmosesse — kui sa selles sügavuses hätta jääd, ei suuda sind aidata mitte keegi planeedi pinnal,“ märkis Louden-Brown.
Kui jaksate aga hankida vajaliku varustuse ning kinni maksta ligi 280 000 euro suurused kulutused sukeldumisele, ei takista Teid miski legendaarses vraki juurde laskumast ja selles ringi vaatamast.
Ettevõte RMS Titanic üritas keelata James Cameronil vrakki oma menufilmi „Titanic“ jaoks filmimast, meenutas filmi juures konsultandina töötanud Louden-Brown.
Selgus aga, et firmal pole voli keelata filmikompaniidele filmimist. „Kui oleksime midagi põhjast kaasa toonud, oleks olnud teine lugu, kuna filmikompanii on registreeritud USA ettevõttena,“ selgitas ekspert.
On seal üldse veel midagi väärtuslikku alles?
Korporatsioon Premier Exhibitions on toonud viimasel ajal oksjonitele rohkem kui 5500 Titanicu vrakilt pärit eset, nende hulgas rõivaid ja ehteid.
Pinnaletoodud esemete müügiga tegeleb New Yorgi oksjoniettevõte Guernsey’s Auctioneers. Kogu kollektsiooni hinnaks on pakutud 189 miljonit dollarit. Louden-Brown lisas, et nüüdseks on kollektsioon jäänud juba üsna hõredaks.
