Internet jõuab viie aastaga viimse piirini — kuid olukorrast on väljapääs
Kas internet on täis saamas? See küsimus võib kõlada pentsikult, kuid möödunud nädalal kogunesid teadlased Londonis Briti riiklikus teaduste akadeemias Royal Society selleks, et arutada eelseisvat „andmesidekrahhi“ (ingl capacity crunch) ja võimalusi probleemi lahendamiseks.
Krahh ähvardab peagi tegelikkuseks saada, kuna sidusmeediatarbimine kasvab Netflixi, Youtube’i ja muude taoliste pakkujate tegevuse tulemusel kiiresti. Õnneks võivad meid sellest supist päästa füüsika ja tehnika — internet vajab lihtsalt natuke kõpitsemist, kirjutab New Scientist.
Hirm andmesidekrahhi ees tuleneb vankumatust füüsikalisest tõsiasjast, et sellel, kui palju informatsiooni on võimalik pressida ükskõik millisesse sidekanalisse, olgu selleks kiudoptiline kaabel või vasktraat, on piirid. 1940. aastal Claude Shannoni avastatud ülempiiri määr sõltub kanali ribalaiusest — s.t, võimalike edastatavate sageduste hulgast — ning signaali ja müra vahekorrast (ingl signal-to-noise ratio).
Digiummik
Optiliste kiudude, s.t interneti „selgroona“ toimivate, valgust juhtivate torude andmesidekiirust saab tõsta; selleks pole vaja teha muud kui suurendada neid läbiva valguse võimsust. Nii võimendatakse signaali, mis kannab näiteks Netflixi telesaadet, nii et see lämmatab kiule omase elektroonilise müra, tänu millele on vastuvõtjal lihtsam signaali lugeda. Uurijad on aastakümneid üritanud leida võimalusi signaalide võimendamiseks, parendades juba paigaldatud optiliste kaablite läbilaskevõimet ning internetiliikluse tihenemist õigeaegselt ennetades.
Seni edukalt toiminud nipi aeg on aga ümber saamas. Kui signaali võimsus suureneb teatud piirini, üleküllastub optiline kiud valgusega ning signaali kvaliteet langeb. Praegu rakendatava kiudoptika jaoks on see piir peaaegu kätte jõudnud.
Prantsuse sideettevõtte Alcatel-Lucent esindaja René-Jean Essiambre esitles uurimust, mis annab mõista, et valgusküllastuse ülempiiriks on andmeedastus kiirusega umbes 100 terabitti — ehk umbes 250 Blu-ray-ketta jagu informatsiooni — sekundis. Taolise sidekiiruseni võivad nüüdis-internetti moodustavad kiudoptilised süsteemid tema hoiatusel jõuda juba järgmise viie aasta jooksul.
Esialgu pole siiski põhjust tõtata Netflixi-kontot või muud veebikanalit üles ütlema. University College Londoni teadlane Polina Bayvel tutvustas tööd, mis aitab kompenseerida optilises kius kõrge võimsuse juures ilmnevat moonutust. Tema välja pakutud lahendus hõlmab kius valguse liikumisel tekkiva interferentsi analüüsimist. Seejärel arvutatakse kiiresti välja, kuidas valgus täpselt moondub, mis aitab vastuvõtjal signaali mürast puhastada.
