Viimastel aastatel on selgunud, et kõrgendatud loodusliku radioaktiivsusega Kambrium-Vendi (Cm-V) põhjavee puhastamise tulemusel võib vees sisalduv radioaktiivne materjal kuhjuda suurel hulgal veetöötlusjaamadesse. See muudab jaamad töötajatele kiirgusriski allikaks. Nii võib joogivee tootmine muutuda seadusandluse silmis kiirgustegevuseks.

Kambrium-Vendi põhjaveekiht on väga hästi kaitstud pindmise reostuse eest, kuna asub enam kui 70-meetrise kivimitekihi all. Eestis hakati Kambrium-Vendi põhjaveekihist joogivett laialdasemalt kasutama 1950-ndatel aastatel.

https://www.riigiteataja.ee/akt/755483

Tartu ülikooli tahkisefüüsika vanemteadur Madis Kiiski juhtimisel tehtud uuringud võimaldavad kõrvutada kõrgenenud radioaktiivsusega joogivee tarbimisest põhjustatud kiirgusriske veetöötlemisel tekkinud radioaktiivse materjali tekitatud kiirgusriskidega. See aitab kujundada parimat strateegiat riskide vähendamiseks nii joogivee tarbijatele kui ka veekäitlejatele.

Kiisk tõdes, et Cm-V põhjavett kasutab joogiveega rohkem kui 200 000 tarbijat, kellest ligikaudu 90 protsenti saavad kõrgema radioaktiivsusfooniga joogivett, kui seadus ette näeb. „Samas on oluline rõhutada, et tegemist on siiski madalate kiirgusriskidega,“ lisas ta.
Loe edasi ERR-ist