Verejõgi Rio Tinto: Jah, jõgi võib ka sellist värvi olla
Jõe pikkus on täpselt 100 kilomeetrit (muide sama pikk on meie Emajõgi), ning alguse saab Rio Tinto Andaluusias asuvatel Sierra Morena mägedel, voolates edelasse, kuni suubub Huelva lähistel Cádizi lahte.
Jõevee happesuse pH on 1.7 – 2.5 (võrdluseks maohappe pH, mis on 1 ja tavalise vee pH, mis on 7), ning Rio Tinto ongi väga happeline jõgi, mille põhi on rikas raskemetallide, nagu kulla, hõbeda ja vase sisalduse poolest. Seetõttu on ta olnud hirmuäratavast värvist hoolimata populaarne jõgi läbi ajaloo. Paraku 5000-aastase kaevandamisega vette pääsenud reostus on jõest teinud ka tõsise keskkonnaohu, kuna seal vohavad rauaoksiidi ja vääveloksiidi tootvad bakterid.
Kaevandamine, mis oli alanud juba eelajaloolisel ajal, mustsete ibeerlaste ja tartessoslaste eestvedamisel, oli küll sajanditeks unustatud, kuni Hispaania taasavastas sealsed kaevandused aastal 1556 ja asus neid uuesti kasutama 1724. aastal. Täna maailma suurimaks tõusnud Austraalia-Briti kaevanduskontsern Rio Tinto Group sai 1873. aastal alguse just selle Hispaania jõe äärsest kaevandusest.
Kaevandamine oli kõige intensiivsem 1930. aastatel, kuid vasekaevandus lõpetati seal 1986, kulla- ja hõbedakaevandus 1996. aastal. Kaevandus suleti üldse 2001. aastal. Happeline reostus on aga jäänud.
