70 AASTAT SÕJA LÕPUST: Sõja lõppakordid Eesti pinnal fotodes: Punaarmee tungib peale, Võru põleb, Tartu on varemeis

Eesti puhul võib öelda, et sõda lõppes juba 1944. aastal: siis asus Saksa sõjavägi Eesti alalt taanduma ning Punaarmee alustas pealetungi.

1944. aasta alguses kogus Saksa armee veel Eestist lisajõude: üks mobilisatsioon järgnes teisele. Kuigi nn ametlikud klantspildid olid kenad ning kindlasti ka eestlaste võitlusvaim Eesti ala kaitsmise nimel kõrgem kui varem, oli ka selge, et pidevalt taganevale ja nõrgenevale Saksa armeele ei saanud kõiki panuseid panna.

See sõjakaader pärineb Auvere sillapea kaitsmiselt ning on tehtud 1944. aasta veebruaris-märtsis.

Veebruaris toodi Narva rindele kolm Eesti pataljoni ja 22. Eesti-SS diviis. Uutest mobilisatsioonidest saadi sinna täiendust. 1944. aasta juuni alguseks kuulus Eesti SS-diviisi juba 16 200 meest.

Nõukogude Liidu lennukid olid pommitanud Eesti linnu, Narvat märtsi alguses, Tallinna hävitav pommirünnak oli 9. märtsil.

Narva rindel oli pidev lahingutegevus. Saksa armee hülgas Narva ning tõmbas oma väed Tannenbergi liinile 24. juulil. Kui 1944. aasta suvel oli kogu Saksa idarinne kokku varisemas, siis Narva rinne, mis nüüd oli taandud Sinimägedesse, oli ainus koht, kus Saksa väed suutsid Punaarmeed paigal hoida.

26. juulil hõivas Punaarmee mahajäetud Narva. See foto on tehtud just siis:

Kuna Sinimägede lahingutega hoiti Punaarmeed Tannenbergi liinil kinni, asusid Nõukogude väed Eesti territooriumit hõivama Lõuna-Eestist. 11. augustil võeti ära Petseri ning kaks päeva hiljem Võru. See foto on tehtud Võru linnas:

Tartusse jõudsid punaarmeelased 25. augustil, see kaader on Tartust, mis oli Punaarmeele strateegiliselt oluline vallutus.

Hitler kutsus väed tagasi 16. septembril ja andis käsu Eesti ala maha jätta.

Põhja poolt tulevad väed hõivasid Jõhvi 19. septembril, Rakvere järgmisel päeval ning Tapa 21. septembril.

Taanduvad Saksa väed lasid õhku Pärnu Suursilla 22. septembril 1944.

Korraks kerkis Tallinnas pika Hermanni torni sinimustvalge lipp: 20. septembril langetasid eesti sõdurid Saksa haakristi lipu ning heiskasid trikoloori. Kui Punaarmee 22. septembril Tallinna tungis, kerkis Pika Hermanni torni punalipp. Punaarmee tankid  ei kohanud siin organiseeritud vastupanu.

Eestis valitses sel hetkel segadus: veel üritati põgeneda - ka Otto Tiefi valitsus lahkus septembris Rootsi, samuti evakueerus Saksamaale tuhandeid tsiviilelanikke.

Viimaseid lahinguid peeti aga Saaremaal: kindlustatud Sõrve säärel oli 10 000 meest, kellest võitlusvõimelised olid 4000 ning Hitler oli andud käsi hoida saarenukki viimase meheni.  Veriseim lahing peetri 8.-9. oktoobri öösel Tehurmardil, kus kohtusid lahkuvad sakslased ja pealetungivad punaarmeelased. Viimaks novembris evakueeriti vähem kui 5000 Saksa sõjavälast Sõrvelt Kuramaale.

Eesti laskurkorpuse Tallinna saabumine: