Smithsonian märgib, et esimesena nägi Saturni rõngaid 1610. aastal Galilei. Esialgu polnud isegi selge, kas need olid rõngad, sest nad tundusid ilmuvat ja kaduvat periooditi. Alles pool sajandit hiljem (1655) suudeti Christiaan Huygensi eksperimendiga tõestada, et need on just rõngad. Sajandeid uuriti neid rõngaid, kuni alles Pioneeride ja Voyageride möödalennud 1970. ja 1980. aastatel avasid otsepilgu planeedile. Ja tänaseni kestva Cassini-Huygens missiooni tulemusel oleme saanud ka väga lähedalt kogutud andmeid.  2004. aastal Saturni orbiidile jõudnud satelliit Cassini pidanuks lõpetama töö juba 2008, kuid selgelt kestab vähemalt 2017. aastani.

Valitsev arvamus on, et rõngad kujunesid umbes sada miljonit aastat tagasi, ehk 4,5 miljardi aastase päikesesüsteemi mõõtkavas päris hiljuti.  Kuid mullu väitsid Boulderi Colorado ülikooli teadlased, et rõngad on siiski sama vanad kui Saturn ise.

Täna loevad astronoomid kokku seitse-kaheksa peamist rõngast, mis saanud küll endale tähiseks avastamise järele alfabeedi tähti, aga mitte just tähestikulises järjekorras.  Kõik välimised rõngad pole nähtavasti ka üleüldist tunnustust pälvinud. Mõni teine jaotus võimaldaks rääkida lausa tuhandetest rõngastest, olenevalt nähtavasti foto teravusest.

Rõngas (Wikipedia andmetel)  Kaugus Saturni keskmest (km)   Laius (km)
D-rõngas66 900   –  74 5107,5
C-rõngas74 658   –   92 00017,5
B-rõngas92 000   –  117 58025,5
Cassini eraldusvöönd117 580   –   122 1704,7
A-rõngas122 170   –   136 77514,6
Roche eraldusvöönd136 775   –   139 3802,6
F-rõngas140 18030   –  500
Januse/Epimetheuse rõngas149 000   –  154 0005
G-rõngas166 000   –  175 0009
Methone rõngas194 230?
Anthe rõngakaar197 665?
Pallene rõngas211 000   –  213 5002,5
E-rõngas180 000   –  480 000300
Phoebe rõngas4 miljonit – 13 miljonit 

Ka Saturni kuudega pole just olukord selgem, sest tänaseks on kokku loetud 62 kuud selle planeedi ümber tiirlemas, millest 53 on saanud ka nimed, vaid 13 neist on suurema läbimõõduga kui 50 kilomeetrit. Kuud võivad tekitada rõngastes ka laineid, propelleriefekte ja muidki anomaaliaid.

Seitse Saturni suurimat kuud (võrreldes meie Kuuga)

NimiLäbimõõt (km) Mass (kg)Orbitaalraadius (km)  Orbitaalperiood (päeva)
Mimas3960.4×1020185 5390,9
 (12% Kuust)(0.05%  Kuust)(48%  Kuust)(3%  Kuust)
Enceladus5041.1×1020237 9481,4
 (14%  Kuust)(0.2%  Kuust)(62%  Kuust)(5%  Kuust)
Tethys10626.2×1020294 6191,9
 (30%  Kuust)(0.8%  Kuust)(77%  Kuust)(7%  Kuust)
Dione112311×1020377 3962,7
 (32%  Kuust)(1.5%  Kuust)(98%  Kuust)(10%  Kuust)
Rhea152723×1020527 1084,5
 (44%  Kuust)(3%  Kuust)(137%  Kuust)(20%  Kuust)
Titan 51501,350×10201 221 87016
 (148%  Kuust)(180%  Kuust)(318%  Kuust)(60%  Kuust)
 (75% Marsist)   
Iapetus147018×10203 560 82079
 (42% Kuust)(2.5% Kuust)(926% Kuust)(290% Kuust)

Veel enne Cassini missiooni lõppu peaks see tehiskaaslane sukelduma ka ringide keskele, et nendest veel paremat pilti saada.