Lihtsale küsimusele mitu vastust: Kui mitu rõngast on Saturnil?

Saturni rõngad on iluasjad, mis vaevanud astronoomide pead juba Galileo Galilei päevist peale. Kui vanad nad on? Kuidas nad tekkisid? Mis nende otstarve on? Ühelegi neist küsimustest pole ammendavat vastust. Isegi rõngaste arv on ebaselge, sõltudes sellest, mida arvutamisel aluseks võtta.

Smithsonian märgib, et esimesena nägi Saturni rõngaid 1610. aastal Galilei. Esialgu polnud isegi selge, kas need olid rõngad, sest nad tundusid ilmuvat ja kaduvat periooditi. Alles pool sajandit hiljem (1655) suudeti Christiaan Huygensi eksperimendiga tõestada, et need on just rõngad. Sajandeid uuriti neid rõngaid, kuni alles Pioneeride ja Voyageride möödalennud 1970. ja 1980. aastatel avasid otsepilgu planeedile. Ja tänaseni kestva Cassini-Huygens missiooni tulemusel oleme saanud ka väga lähedalt kogutud andmeid.  2004. aastal Saturni orbiidile jõudnud satelliit Cassini pidanuks lõpetama töö juba 2008, kuid selgelt kestab vähemalt 2017. aastani.

Valitsev arvamus on, et rõngad kujunesid umbes sada miljonit aastat tagasi, ehk 4,5 miljardi aastase päikesesüsteemi mõõtkavas päris hiljuti.  Kuid mullu väitsid Boulderi Colorado ülikooli teadlased, et rõngad on siiski sama vanad kui Saturn ise.

Täna loevad astronoomid kokku seitse-kaheksa peamist rõngast, mis saanud küll endale tähiseks avastamise järele alfabeedi tähti, aga mitte just tähestikulises järjekorras.  Kõik välimised rõngad pole nähtavasti ka üleüldist tunnustust pälvinud. Mõni teine jaotus võimaldaks rääkida lausa tuhandetest rõngastest, olenevalt nähtavasti foto teravusest.

Rõngas (Wikipedia andmetel)	Kaugus Saturni keskmest (km)	Laius (km)
D-rõngas	66 900   –  74 510	7,5
C-rõngas	74 658   –   92 000	17,5
B-rõngas	92 000   –  117 580	25,5
Cassini eraldusvöönd	117 580   –   122 170	4,7
A-rõngas	122 170   –   136 775	14,6
Roche eraldusvöönd	136 775   –   139 380	2,6
F-rõngas	140 180	30   –  500
Januse/Epimetheuse rõngas	149 000   –  154 000	5
G-rõngas	166 000   –  175 000	9
Methone rõngas	194 230	?
Anthe rõngakaar	197 665	?
Pallene rõngas	211 000   –  213 500	2,5
E-rõngas	180 000   –  480 000	300
Phoebe rõngas	4 miljonit – 13 miljonit

Ka Saturni kuudega pole just olukord selgem, sest tänaseks on kokku loetud 62 kuud selle planeedi ümber tiirlemas, millest 53 on saanud ka nimed, vaid 13 neist on suurema läbimõõduga kui 50 kilomeetrit. Kuud võivad tekitada rõngastes ka laineid, propelleriefekte ja muidki anomaaliaid.

Seitse Saturni suurimat kuud (võrreldes meie Kuuga)

Nimi	Läbimõõt (km)	Mass (kg)	Orbitaalraadius (km)	Orbitaalperiood (päeva)
Mimas	396	0.4×1020	185 539	0,9
	(12% Kuust)	(0.05%  Kuust)	(48%  Kuust)	(3%  Kuust)
Enceladus	504	1.1×1020	237 948	1,4
	(14%  Kuust)	(0.2%  Kuust)	(62%  Kuust)	(5%  Kuust)
Tethys	1062	6.2×1020	294 619	1,9
	(30%  Kuust)	(0.8%  Kuust)	(77%  Kuust)	(7%  Kuust)
Dione	1123	11×1020	377 396	2,7
	(32%  Kuust)	(1.5%  Kuust)	(98%  Kuust)	(10%  Kuust)
Rhea	1527	23×1020	527 108	4,5
	(44%  Kuust)	(3%  Kuust)	(137%  Kuust)	(20%  Kuust)
Titan	5150	1,350×1020	1 221 870	16
	(148%  Kuust)	(180%  Kuust)	(318%  Kuust)	(60%  Kuust)
	(75% Marsist)
Iapetus	1470	18×1020	3 560 820	79
	(42% Kuust)	(2.5% Kuust)	(926% Kuust)	(290% Kuust)

Veel enne Cassini missiooni lõppu peaks see tehiskaaslane sukelduma ka ringide keskele, et nendest veel paremat pilti saada.