Lihtsale küsimusele mitu vastust: Kui mitu rõngast on Saturnil?
Saturni rõngad on iluasjad, mis vaevanud astronoomide pead juba Galileo Galilei päevist peale. Kui vanad nad on? Kuidas nad tekkisid? Mis nende otstarve on? Ühelegi neist küsimustest pole ammendavat vastust. Isegi rõngaste arv on ebaselge, sõltudes sellest, mida arvutamisel aluseks võtta.
Smithsonian märgib, et esimesena nägi Saturni rõngaid 1610. aastal Galilei. Esialgu polnud isegi selge, kas need olid rõngad, sest nad tundusid ilmuvat ja kaduvat periooditi. Alles pool sajandit hiljem (1655) suudeti Christiaan Huygensi eksperimendiga tõestada, et need on just rõngad. Sajandeid uuriti neid rõngaid, kuni alles Pioneeride ja Voyageride möödalennud 1970. ja 1980. aastatel avasid otsepilgu planeedile. Ja tänaseni kestva Cassini-Huygens missiooni tulemusel oleme saanud ka väga lähedalt kogutud andmeid. 2004. aastal Saturni orbiidile jõudnud satelliit Cassini pidanuks lõpetama töö juba 2008, kuid selgelt kestab vähemalt 2017. aastani.
Valitsev arvamus on, et rõngad kujunesid umbes sada miljonit aastat tagasi, ehk 4,5 miljardi aastase päikesesüsteemi mõõtkavas päris hiljuti. Kuid mullu väitsid Boulderi Colorado ülikooli teadlased, et rõngad on siiski sama vanad kui Saturn ise.
Täna loevad astronoomid kokku seitse-kaheksa peamist rõngast, mis saanud küll endale tähiseks avastamise järele alfabeedi tähti, aga mitte just tähestikulises järjekorras. Kõik välimised rõngad pole nähtavasti ka üleüldist tunnustust pälvinud. Mõni teine jaotus võimaldaks rääkida lausa tuhandetest rõngastest, olenevalt nähtavasti foto teravusest.
| Rõngas (Wikipedia andmetel) | Kaugus Saturni keskmest (km) | Laius (km) |
| D-rõngas | 66 900 – 74 510 | 7,5 |
| C-rõngas | 74 658 – 92 000 | 17,5 |
| B-rõngas | 92 000 – 117 580 | 25,5 |
| Cassini eraldusvöönd | 117 580 – 122 170 | 4,7 |
| A-rõngas | 122 170 – 136 775 | 14,6 |
| Roche eraldusvöönd | 136 775 – 139 380 | 2,6 |
| F-rõngas | 140 180 | 30 – 500 |
| Januse/Epimetheuse rõngas | 149 000 – 154 000 | 5 |
| G-rõngas | 166 000 – 175 000 | 9 |
| Methone rõngas | 194 230 | ? |
| Anthe rõngakaar | 197 665 | ? |
| Pallene rõngas | 211 000 – 213 500 | 2,5 |
| E-rõngas | 180 000 – 480 000 | 300 |
| Phoebe rõngas | 4 miljonit – 13 miljonit |
Ka Saturni kuudega pole just olukord selgem, sest tänaseks on kokku loetud 62 kuud selle planeedi ümber tiirlemas, millest 53 on saanud ka nimed, vaid 13 neist on suurema läbimõõduga kui 50 kilomeetrit. Kuud võivad tekitada rõngastes ka laineid, propelleriefekte ja muidki anomaaliaid.
Seitse Saturni suurimat kuud (võrreldes meie Kuuga)
| Nimi | Läbimõõt (km) | Mass (kg) | Orbitaalraadius (km) | Orbitaalperiood (päeva) |
| Mimas | 396 | 0.4×1020 | 185 539 | 0,9 |
| (12% Kuust) | (0.05% Kuust) | (48% Kuust) | (3% Kuust) | |
| Enceladus | 504 | 1.1×1020 | 237 948 | 1,4 |
| (14% Kuust) | (0.2% Kuust) | (62% Kuust) | (5% Kuust) | |
| Tethys | 1062 | 6.2×1020 | 294 619 | 1,9 |
| (30% Kuust) | (0.8% Kuust) | (77% Kuust) | (7% Kuust) | |
| Dione | 1123 | 11×1020 | 377 396 | 2,7 |
| (32% Kuust) | (1.5% Kuust) | (98% Kuust) | (10% Kuust) | |
| Rhea | 1527 | 23×1020 | 527 108 | 4,5 |
| (44% Kuust) | (3% Kuust) | (137% Kuust) | (20% Kuust) | |
| Titan | 5150 | 1,350×1020 | 1 221 870 | 16 |
| (148% Kuust) | (180% Kuust) | (318% Kuust) | (60% Kuust) | |
| (75% Marsist) | ||||
| Iapetus | 1470 | 18×1020 | 3 560 820 | 79 |
| (42% Kuust) | (2.5% Kuust) | (926% Kuust) | (290% Kuust) |
Veel enne Cassini missiooni lõppu peaks see tehiskaaslane sukelduma ka ringide keskele, et nendest veel paremat pilti saada.
