Nüüd saab osta 4K-pilti pakkuvaid sülearvuteid – uurime, kas ilus pilt väärib soolast hinda
1080p ehk täis-HD-st kõrgemaid resolutsioone pakkuvad
ekraanid on juba tavalised, nii teleri- kui ka monitoride vallas.
Paljud ei soovi selliseid kõrge hinna tõttu või muudel põhjustel osta, aga uudisekünnist 4K (või isegi 5K) väga enam ei ületa.
UHD-ekraaniga ehk 4K-resolutsiooni võimaldavad sülearvutid on aga uus asi. Neid saab juba osta ja nende hinnad on muidugi soolased. Kas kulutus tasuks end ära?
Sellele küsimusele otsustas vastuse leida tehnikasait Techradar, mis testis selle jaoks mitut mudelit.
Techradar leiab, et 4K-pilt on muidugi väga ilus, aga vähemalt praegu ei tasu selle nimel kulutamine ära.
Kes huvi tunneb ja piisavalt raha omab, hangib ilmselt nagunii. Teistele soovitan tutvuda kolme põhiargumendiga mitteostmise kasuks.
1) Pikslid lähevad lihtsalt kaduma
Kõrge resolutsiooni puhul on see häda, et pikslite mõju läheb suuresti kaduma, kui vaataja ei paiguta end täpselt ekraanist õigele kaugusele või vaatab vale nurga alt.
Utah’ ülikooli oftamoloogia uuringuassistent-professor Bryan Jones hoiatab, et ideaalsel juhul tajuks inimsilm pilditeravust 220 pikslit tollile.
Kui aga nägemine on vähem kui ideaalne ja istud kaugemal kui süleri puhul tavaliselt, võib tajutav olla pigem 90 pikslit tollile. Kui istud filmi vaadates kaugemal, siis isegi veel vähem.
Jones sedastab üldreegli: selge pilt ei põhine ainult resolutsioonil, vaid ka ekraani eredusel, kontrastsusel, värvitäpsusel ja vaatamisnurgal. Täpselt kuvatud värvid on tähtsamad kui pikslitihedus.
2) Akuküsimus
UHD kuvamine nõuab tavalisest rohkem energiat. Techradari testitud sülearvutite akud pidasid reeglina vastu kõigest 2-3 tundi.
See pole mobiilseadme puhul ilmselt aktsepteeritav, sest tahame neid kaasas kanda ja ei saa kogu aeg n-ö seinas hoida.
Kuna 4K graafika nõuab ka eraldi graafikakaarti (s.t integreeritud kaart pole selleks tavaliselt piisavalt võimas), on 4K sülearvutile mõttetu lisakoorem.
3) Sisu küsimus
4K sisu natuke liikvel ju on, teoreetiliselt. Näiteks mullu sai Samsungi sama aasta UHD-teleri ostja kaasa kümne filmiga kõvaketta.
Tänu Blu-raydele on ka täis-HD sisu (1080p), mille teisendamisel 4K-le (upscaling) päris hea tulemuse saab.
Kui Forte häälekamaid kommenteerijaid uskuda, näidatakse Eestis kohalikke telekanaleid pigem täis-HD-ks skaleeritud HD või isegi SD kvaliteediga. Selle teisendamisel 4K-le ikka head tulemust ei saa.
4K-sisu pakuvad ka videoteenused nagu YouTube, Netflix ja Amazon Prime Video, aga enamikku profisisust pole eestimaalasel tegelikult sisulevitajate litsentsilepingute tõttu õigust vaadata. Lisaks on vaja kiiret, vähemalt 25 Mbit/s internetiühendust, et pilt sujuvalt lippaks.
Pildi- ja videotöötleja seisukohast kummitab UHD-sülearvutit täituvuse probleem. Sul võib ju masinas 1 TB ketas olla, aga see saab ruttu täis, kui iga RAW-faili minut on suurusega 2 GB.
Arvutimängudega on pigem halb seis. 4K-pilt on väga ilus, aga selle nägemiseks tuleb ohverdada kaadrisagedust. Võid arvestada, et pilt lippab alla 20 kaadri sekundis, mis on ikka nutune. Kiiretempolisema kraami puhul on 20 k/s absoluutne miinimum, ütleb iga mängumaan.
Kokkuvõttes
Kulub veel aega, kuni hind on hea, 4K-sisu on palju ja sülearvuti aku suudab üle paari tunni vastu pidada. Praegu ostab 4K sülearvuti ainult see, kes hinnast üldse ei hooli. Ja head masinat ta ikkagi ei saa.
