Ühe Eesti talupoja suurest päikesevarjutuse retkest Hispaaniasse möödub 155 aastat
Päikesevarjutuse turism sai alguse 19. sajandi keskel, kui teadlased ja jõukad amatöörid püüdsid reisida kohtadesse, kus järjekordne päikesevarjutus näha oli. Eriti suur tormijooks toimus 1860. aasta suvel Põhja-Hispaaniasse.
Oli teada, et 18. juulil 1860 võib seal näha täielikku päikesevarjutust. Järgmist varjutust, millest toonase Tartu tähetorni juhataja Johann Heinrich Mädleri sõnul teadusele kasu võinuks tõusta, sai Euroopas kaeda alles 27 aasta pärast, 1887.
Teadlaste ja muidu huviliste kõrval sattus tormijooksul osalema ka Tartu tähetorni tolleaegne teenija, Sootaga valla talupoeg Martin Saar.
Martin ehk Märt Saar (1814 Sootaga – 1879 Tartu) oli osav meistrimees. Enne tähetorni tulekut valmistas ta enesele koduoreli. Tähetorni teenijana töötas Saar 1843. aastast kuni oma surmani.
Tartu observatooriumis oli töötajaid vähe: professor, vaatleja ja teenija ning vahel mõned assistendid. Nii tuli teenija Saarel tolleaegse direktori saksa astronoomi professor Mädleri kõrval sageli täita ka sisulisi ülesandeid.
