Norfolki saar loobub parlamendist, et Austraalia sotsiaaltoetustest elada

Norfolk on saar Okeaanias Fidži ja Uus-Meremaa vahel, praegu ainus omavalitsusega ülemereterritoorium Austraalia võimu all. Kuid tegemist on ka ebatavalise haldusüksusega, mis on võlakoormast vabanemiseks nüüd astumas tagasi sellistesse võimusuhetesse, mida nähti viimati koloniaalvõimu ajal.

Norfolki saare seadus (Norfolk island act) 1979. aastast näeb ette, et Austraalia võimu saarel teostatakse Canberra määratud administraatori kaudu, saare omavalitsust teostab aga valitav, praegu üheksaliikmeline seadusandlik kogu. Kuid nüüd viidi leiboristide jõul Austraalia alamkojas läbi uus seadus, mis asendab Norfolki parlamendi vaid määratava nõukoguga.Senat veel arutab seadust.

Kõik kohalikud ligi 1800 elanikku hakkavad maksma makse Austraaliale ja saavad vastu samad sotsiaaltoetused, Medicare'i abi ja ravimihüved kui kõik ülejäänudki Austraalia elanikud. Keskvõim lubab hakata ka tõsiselt uuendama saare infrastruktuuri, mida pole keegi hooldanud alates 1970. aastatest.

Norfolki esiminister Lisle Snell uuendustele vastu ei hakanud, kuigi nõudis, et kohalik valitsus peaks saama võrreldavad võimupiirid osariikide ja teiste territooriumitega. Mis Norfolki omavalitsuslikust staatusest järele jääb, on esialgu veel ebaselge, paistab, et nüüdsest on ta lahutamatu osa Uus-Lõuna-Walesi osariigist.

Turismi kahanemine on 34,6-ruutkilomeetrise saare majandusele ränga hoobi andnud ja Norfolk ongi keskvalitsusele võlgu 11 miljonit kohalikku dollarit, mistõttu 136-miljoniline uus abipakett oli enam kui vajalik. Saare majandus oleks muidu täiesti kokku varisenud.

"Osa rahvast Norfolkil, osa elanikest siin, tervitavad seda muutust ja neil on selleks ka õigus. Kahetsusväärne on aga, et sellega tuuakse tagasi koloniaalvõimu aegne peremehe ja alama süsteem Norfolkile," nurises siiski Snell. Snell kuulub ise ametikoha poolest ajutisse üleminekunõukokku.