Vähk kui nakkushaigus – merekarbid jagavad üksteisele leukeemiat!
Liiva-uurikkarpe (ld Mya arenaria) Kanadast Marylandi osariigini USA-s on kimbutanud salapärane haigus. Viimaks õnnestus uurijail kuri tõbi tuvastada — tegemist on karploomade leukeemiaga.
Uurikkarbid on lihtsakoelised elusolendid. Neil pole ei jalgu, ajusid ega ka nägusid. Küll aga on neil südamed, mis pumpavad läbi nende keha hemolümfi ehk molluskite verelaadset kehavedelikku. Ja just hemolümfis ongi ilmnenud vähktõbi.
Teadlased arvasid aastaid, et karpe tapvat tõbe põhjustab viirus. Seejärel asuti uurima karploomade DNAd ning selgus, et karpidel on vähk — ning see on pealekauba nakkusliku iseloomuga.
Alles päris viimase ajani tundis nüüdisteadus ainult kaht nakkushaiguslikku vähktõbe. Üks neist oli koertel sugulisel teel leviv haigus CTVT (ingl Canine Transmissible Venereal Tumor), teine DFTD (ingl Devil Facial Tumor Disease), millega kukkurkuradid nakatavad liigikaaslasi, keda hammustavad näkku.
Karploomad aga ei tegele aktiivselt sugueluga, vaid heidavad seemne- ja munarakke vette, kus need kohtuvad juhuslikult, ning kuna neil pole nägu, siis nad kahtlemata ka ei hammusta üksteist. Kuidas nakkushaigus siis levida saab?
Uurijad usuvad, et vähirakud võivad kergesti sattuda vette. Karbid n-ö filtreerivad veest toitu, mis tähendab, et neist käib tunnis läbi mitu liitrit vett. Kui sellesse vette on sattunud vähirakke, võivad need endale karbi kehas hõlpsalt uue kodu leida.
Kust aga pärinevad vees vabalt hõljuvad vähirakud? Teadlased sekventsisid kogu Ameerika idarannikult kogutud rakke ning avastasid, et nende geenid on igal pool ühesugused. Mis tähendab, et iga karpi nakatanud vähktõve rakud peavad pärinema ühelt algselt peremeesorganismilt.
Tolle ühe leukeemiahaige uurikkarbi vähirakud pidid sattuma ookeani ja levima seal järgmiste peremeesorganismideni, mille vähkkasvajate rakud hiljem omakorda ookeani sattusid, jne. Nüüd, aastaks 2015, on vähirakud levinud sadade kilomeetrite kaugusele ning nakatanud hulgaliselt karploomi.
Probleem ei pruugi piirduda ainult uurikkarpidega. Nii jõekarpe, rannakarpe, austreid kui ka südakarpe kimbutavad samasugused salapärased haigused. Kuni inimesed armastavad molluskeid süüa, jätkub teadlastel nähtavasti tööd.
Mainitud tüüpi leukeemiasse haigestuvad ainult karbid: nii mereandide söömine kui ka ookeanis ujumine on inimeste jaoks jätkuvalt sama turvalised tegevused.
