Isejuhtivad autod teevad sõitmise inimese jaoks igas mõttes lahedamaks, õige? Vale! USA teadlased usuvad, et selline autosõit ajaks kergemini südame pahaks kui tavapärane.

Sellel on rohkem kui üks põhjus. Põhiline on, et kui sa ise sõidukit ei juhi, ei suuda sa pöördeid, kiireid suunamuutusi, seiskumisi, kiirusemuutusi ja muud säärast eriti hästi ette näha.

Erinevus nähtava ja sõidu ajal tegelikult juhtuva vahel mõjutab reisijat. See seletab samuti, miks lihtreisijal tavaautos kergemini enesetunne halveneb kui juhil.

Teise põhjusena selgus, et lihtreisijad tegelevad tihtipeal asjadega, mis panevadki end sõidu ajal pahasti tundma – lugemine, tekstisõnumite saatmine, töötamine, videomängud, filmid.

Kokkuvõtvalt: ekraanil elamine sõidu ajaltõstab halva enesetunde tekkimise võimalust. Enesetundele mõeldes oleks sõidu ajal mõistlikum puhata, uinak teha, vestelda vms.

Teadlased soovitavadki selle soodustamiseks isejuhtivad autod tavapärasest suuremate akendega varustada, ekraanid otse ette (sõidusuunas) paigutada ja mitte pöörlevaid toole kasutada. Küll aga võiks toolide seljatugesid saada võimalikult alla lasta.

Michigani ülikooli transpordiuuringute instituudi teadlased Michael Sivak ja Brandon Schoettle küsitlesid uuringu tarbeks 3200-t täiskasvanut USAst, Indiast, Jaapanist, Hiinast, Ühendkuningriigist ja Austraaliast.

Uudise avapildil on Chevrolet isesõitev ideeauto FNR, mida sai näha aprilli keskel Hiinas Shanghai automessil.