Fossiilide puhul pole suurus oluline — ka kõige väiksemate uurimisest on palju kasu

Mida õpetavad meile maailma väikseimad kivistised?

Fossiilide jaoks pole suurus oluline — ka kõige väiksematelt kivististelt on võimalik õppida nii mõndagi.

Maal leiduvaist kivististest väikseimad kuuluvad ainuraksetele mereelulistele organismidele foraminifeeridele e kambrilistele (ld foraminifera), kes asustasid meie koduplaneeti 650 miljoni aasta eest ning polnud mõõtmetelt suuremad kui punkt selle lause lõpus.

Teadlased kasutavad kambriliste kivistisi Maa kliima muutumise ajaloo uurimiseks. „Foraminifeerid olid keskkonnatingimuste muutumise suhtes väga tundlikud,“ selgitas Ameerika loodusloomuuseumi paleontoloogiaosakonna kuraator Neil Landman.

„Üks võimalus kambriliste saladusi lahti muukida on nende koorikute analüüsimine,“ osutas Yale’i ülikooli mikropaleontoloog ja paleokeanograaf Ellen Thomas. „Nii saame teada, hapniku ja süsiniku isotoopsed koosseisud ning selle, kui palju milliseid kõrvalaineid koorikus esineb. See tähendab, et oskame midagi konkreetset öelda toonaste temperatuuride kohta.“

Taolised analüüsid võivad anda teadlastele aimu paljustki, näiteks selle kohta, kui suured oli pooluste jäämütsid ajal, mil kambrilised kivistusid, või kui tempokalt toimus fotosüntees ürgookeanis — ning tänu sellele, kui suur oli süsinikdioksiidi kontsentratsioon atmosfääris.

„Kui vaatate näiteks Wikipedias eelajaloolist kliimat kajastavaid rekonstruktsioone, näete graafikukõveraid, mis ütlevad midagi 70 kuni 100 miljoni aasta taguse kliima kohta,“ märkis Thomas. „Need kõverad on kõik tuletatud foraminifeeride analüüsidest.“