Selline nägi välja maailma esimene trollibuss, üks Siemensi imedest, aastal 1882

Oli 29. aprill 1882. Werner Siemens istus ise rooli ja sõit võis alata. Elektriliinidest energiat ammutav sõiduvahend meenutas küll rohkem heinavankrit kui ühistranspordivahendit, kuid kõik trollibussi põhilised ülesanded olid juba olemas: reisijad istusid küüdis ja sarved (õigemini üks sarv) ulatus üles elektriliinini.

Toimus see Berliini serval suvila- ja üürimajade asundusena sündinud Halensees, mis täna kuulub Charlottenburg-Wilmersdorfi linnajakku. Elektromote, algselt kirjapildis Electromote, võis esialgu sõita küll vaid 540 meetrit pikal liinil, ja tegemist oli siiski näidisliiniga, püsivat ühistranspordikanalit ta käima veel ei pannud. Kaarik mahutas kaheksat reisijat.

Tuleb välja, et Siemens (elas 1816-1892) oli tegelikult juba 1847. aastal pannud kirja oma unistuse elektromagnetilist troskat (voorimehesõidukit) käima panna. Ja mõnikümmend aastat hiljem ta sellega ka hakkama sai. Kuulsaks sai ta küll vahepeal 11 000-kilomeetrise telegraafiliini rajajana Londonist Kalkuttasse välja, mis valmis 1870.

Trammid, kui rööbastel liikuvad hoburakendid, pandi esmakordselt käima juba Walesis 1804. Hiljem tuli peale aurumootorite vaimustus, aga hobused püsisid levinuimate vedajatena 20. sajandini välja. Kuulsaks sai 1832. aastal New Yorgis avatud hobutrammiliin, millel võeti 1837 kasutusele  aurumootorid, 1888. aastast aga elektrimootorid.

Elektromagnetismi oli avastanud Hans Christian Ørsted Taanis 1821. aastal, esimese elektrimootori patenteeris ameeriklane Thomas Davenport 1837. aastal. Šotlasest raudteepioneer Robert Davidson esitles elektrijõul liikuvat vedurit juba 1837. aastal, kuid selgus, et kivisöel töötavad rongid on majanduslikult tõhusamad.

Siemens esitles esimest elektriraudteed maailmas 1879. aasta suurel Berliini tööstusnäitusel, kaks aastat hiljem hakkas Berliinis sõitma ka elektriline tramm, samuti Siemensi ehitatuna. Ilma rööbasteta liikuvat elektrikaarikut 1882. aastal esitlenud Siemens ei näidanud seega just mingit ilmaimet.

Esimene bensiinimootoriga autobussiliin pandi muide regulaarselt käima Saksamaal 1895. aastal Carl Benzi ehitatuna, kui Netphener Omnibusgesellschaft selle Siegeni ja Deuzi vahel käima pani. Esimese elektrilise trollibussiliini avamiseni jõuti aga 1900 Pariisis, maailmanäituse raames, kasutades küll mitte Siemensi, vaid prantsuse inseneri Louis Lombard-Gerini lahendusi.

Tallinnas sõitis hobutramm ehk konka alates 1888, kuid see suleti Esimese maailmasõja ajal 1914 ja taastati juba mootortrammiliiklusena 1921. Esimene elektritrammiliin Kadriorust Vabaduse platsini avati 1925. Trollibussid hakkasid siin sõitma alles 1965.