70 AASTAT SÕJA LÕPUST: "Presidendil on habe ajamata. Kurb vaadata, kuidas need härrad istuvad ministri kabinetis ja kolm tundi ootavad oma maa saatust"
Baaside lepinguni on veel mõned päevad aega: 24. septembril 1939 kohtuvad Kremlis Eesti väliminister Karl Selter ja Vjatšeslav Molotov. Selter on tulnud siia alla kirjutama hoopis Eesti-Nõukogude Liidu kaubanduslepingut, kuid Molotov annab teada, et riikide kaubandussuhted on korras, küll aga on korrast ära poliitilised suhted. Nüüd teatabki Molotov, et N. Liit tahab Eestisse baase. Hoolitsemaks, et allakirjutamine oleks kiire, oli Eesti piiriäärsetele aladele koondatud suured Punaarmee üksused. Loe lähemalt ja saa teada, neid sündmusi omal ajal kajastati!
Sama päeva õhtul saabki Selter Molotovilt teada, et poliitilised suhted pole head: "Nad on halvad."Eesti neutraliteedipoliitika seab ohtu Nõukogude Liidu julgeoleku ja tähtsad mereteed.
"N.Liit peaks leppime Soome lahe sopiga. 20 aastat tagasi panite meid istuma siia Soome "lompi"," rääkis Molotov. "Siis oli N.Liit jõuetu, kuid vahepeal oleme kasvanud nii majanduslikult ja kultuuriliselt kui ka sõjaliselt. N. liit on nüüd suurriik, kelle huvid vajavad arvestamist; ta vajab selleks pääsu Balti merele."
Käskiri nr 043/OP - baasidest keeldumise korral oli Punaarmee valmis ründama
Eesti piiridele koondati septembri lõpuks ülekaalukad väeüksused ning Eesti blokeeriti nii maalt kui ka õhust. 25. septembril algasid luurelennud Eesti kohal. 26. septembril saabus Leningradi Sõjaväeringkonda käskkiri nr. 043/OP, mis kohustas "viivitamatult alustada vägede koondamist Läti-Eesti piirile, lõpetades see 29.septembril 1939". Eesti keeldumise korral ultimaatumist oli Punaarmeele antud korraldus alustada sissetungi Eestisse, vahendab Mart Laar "Kommunismi musta raamatu" lisas "Eesti ja kommunism".
Väeosad olid piiri ääres olid tõeliselt massiivsed: 437 235 meest, 2635 suurtükki, 3052 tanki, 429 soomusmasinat ja 21 919 autot.
Konkreetselt Eesti vastu oli koondatud Kingissepa üksik Laskurkorpus ja 8. armee, mille koosseisus oli 136 245 meest. Sõjalise vastupanu korral oli Punaarmeel korraldus "anda võimas ja otsustav löök Eesti vägede pihta".
Keelduda oli võimatu
Välisminister Selter ja saadik Moskvas Rei tulid tagasi Tallinna ning 26. septembril kogunesid president, valitsus ja sõjaline juhtkond arutama. Selteri ja Rei sõnum oli selge, et kui keeldutakse, asub N. Liit oma eesmärke saavutama vägivallaga.
Ülemjuhataja Laidoner pooldas lepingu sõlmimist, sest oli selge, et Eesti ei peaks kaua vastu. "Kuu või kaks," ning abi ei oleks kuskilt loota.
Selter sõidab tagasi Moskvasse.
"Presidendil on habe ajamata"
28. setsembril kell 12 kogunesid Toompeale välisministeeriumisse president Päts, ülemjuhataja Laidoner, peaminister Eenpalu ja välisministri kohusetäitja sotsiaalminister Oskar Kask närviliselt ootama Selteri telefonikõnet, kes oli juba teist päeva Moskvas läbirääkimistel."Presidendil on habe ajamata. Kurb vaadata, kuidas need härrad istuvad ministri kabinetis ja kolm tundi ootavad oma maa saatust. Siis korraga Selteri telefonikõne: põhimõtteliselt kokkulepitud, allakirjutamine õhtul. Üldine rõõm, et sõda vähemalt ärahoitud. Kõik optimistlikud, president ütleb, et nüüd läheks heameelega sauna. Läheme koju. Lähemal kaalumisel leiame, et päevane hilariteet (rõõmsameelsus) tingitud enam animaalsest rõõmust füüsilise hävinemisest pääsemise pärast, kui tuleviku väljavaadetest," vahendab Seppo Zetterberg oma raamatus "Eesti ajalugu" Elmar Kirotari päeviku sissekannet, mis annab värvika pidi, kui pingeliselt see ootamine käis.
Lepingu järgselt süstiti veel optimismi
28. september 1939 Moskvas kirjutati alla Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vaheline vastastikuse abistamise leping kümneks aastaks.
Mõlemad pooled lubasid teineteist aidata kolmanda riigi kallaletungi puhul ja Eesti andis Nõukogude sõjaväele õiguse luua Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiski linnas laevastikubaase ning sõjalennuvälju.President Pätsi allkirjutamise järgses raadiokõnes rõhutati, et Eesti on jätkuvalt suveräänne. "...meie riik jääb kestma, jääb iseseisvaks nagu ta on enne olnud, ainult et meie naabriga on teatavad vahekorrad sõlmitud, mis temale hädatarvilikud olid ja mille eest ta meile oma heatahtlikkust, oma toetust nii majanduslikult kui ka sõjajõudude alal lubas tulevikus anda."
Päevalehes saab trükitud ka Pravda juhtkiri, mis samuti kinnitab, et Eesti riigi asjusse ei sekkuta.
Loos kasutatud materjalid:
- Päevaleht aastast 1939
- "Eesti Ajalugu", Seppo Zetterberg(2009)
- "Kommunismi must raamat", Mart Laari peatükk "Eesti ja kommunism", (2000)