Brasiilia ja Ukraina ühine kosmoserakettide programm jooksis lõplikult karidele

Brasiilia valitsus teeb lõpu kümnendipikkusele projektile Ukraina rakettide Tsyklon-4 Brasiilia territooriumilt orbiidile läkitamiseks. Põhjuseks on valitsuse tellimusel läbi viidud analüüs, mis tuvastas liiga palju küsitavusi projekti hinna ja eeldatava kommertsedu kohta. Seni pole selge, kas kahepoolsest lepingust ühepoolselt taganenud Brasiilia peab Ukraina riigile mingisuguseid rahalisi hüvitisi maksma.

Projekti Alcântara Cyclone Space eesmärgiks oli Brasiilia ja Ukraina toomine rahvusvahelisele kommertskosmosestardi turule. See pidi võimaldama lennutada tehiskaaslaseid madalale ja keskmisele Maa orbiidile ning suutma väga kergeid sidesatelliite isegi geostatsionaarsele orbiidile toimetada.

Aastate jooksul on Ukraina rakettide Tsyklon stardirajatise ehitamine Alcântara kosmoselennujaama korduvalt seiskunud, kuna kas üks või ka teine osapool on finantskohustuste täitmisega jänni jäänud.

Brasiilia valitsuse otsus Tsyklon-4 projekt lõpetada on ilmselt seotud riigi ambitsioonika kümnendipikkuse, aastateks 2012–2021 kavandatud kosmoseprogrammi esmakordse sattumisega avaliku kriitikatule alla, mille põhjuseks on Brasiilia majandust tabanud ulatuslikum madalseis.

Ehkki Tsyklon-4 projekt plaanitakse kohe lõpetada, pole Brasiilia matnud maha strateegilist eesmärki riigi sõjaväele kuuluvas Alcântara jaamas kosmosekõlbulik kanderakett siiski välja töötada.

Seetõttu jätkub koostöös Saksa kosmoselennunduskeskusega DLR väikese tahkekütuseraketi VLM-1 väljatöötamine. Suborbitaalseteks lendudeks mõeldud raketi konstrueerimisest alguse saanud projekti uueks eesmärgiks on kujunenud väikesatelliitide orbiidilelennutamiseks sobiliku kanderaketi väljatöötamine.

Too rakett, mis peaks suutma väga madalale orbiidile toimetada vaid paarisajakilose lasti, on märksa väiksem kui Tsyklon-4, kuid vastab siiski Brasiiliale autonoomset pääsu kosmosesse võimaldava programmi nõudmistele. Samuti töötavad Brasiilia kosmoseagentuur AEB ja DLR ühiselt (ent ilma vastastikuse rahastamiseta) vedelkütusemootori L-75 loomise kallal.

AEB kujutab endast tsiviilagentuuri, mida täielikult rahastab riigi teadus- ja tehnoloogiaministeerium. Erinevalt naaberriikidest nagu Tšiili, Peruu ja tõenäoliselt veel mõned, pole Brasiilia ilmutanud huvi kõrge eraldusteravusega optilise satelliidi riikliku soetamise vastu.