Salmonelloos on vastik tõbi, mida ükski toidumürgituse üle elanu küll külge ei taha. Salmonellad on liikuvad bakterid, mis võivad põhjustada kõhutüüfust või salmonella-enteriiti ehk soolepõletikku.

Need on ka kaks suurt põhjust, miks salmonella-bakteritesse halvasti suhtuda. Kuid Saksamaal asuv Helmholzi nakkusuuringute keskus ja USA Arizona osariigi ülikool leidsid ühises uurimuses sellele bakterile hoopis inimesi tervendava toime.

Salmonella sisenemine organismi kutsub tavaliselt esile vihase võitluse organismis leiduvate antikehadega. Kuid oli ka märgatud, et mõned salmonellatüved paistavad silma võimega tappa vähirakke.

Seega oli vaja leida meetod, kuidas takistada salmonella aktiveerumist enne vähirakku sisenemist, et vähivastase võitluse käigus ebameeldivaid kõrvalmõjusid, nimelt ägedat kõhunakkust, vältida.

Bakteritüve Salmonella enterica Serovar Typhimurium välismembraani õnnestus geneetiliselt modifitseerida nii, et ta muutub toksiliseks alles vähiraku sees. Endotoksiline lipopolüsahhariid (LPS) on üks peamisi põhjuseid, mis organismis sepsist esile kutsuvad, nüüd õnnestus seda tootvat struktuuri aga ümber teha, eemaldades geene, mis on olulised LPS-i sünteesimisel.

Katsetades uut tüüpi salmonellabaktereid laboris inimese vähirakkudel ja vähki haigestunud hiirtel ilmnes, et need bakterid on tõhusad vähirakkude tapjad, ilma põhjustamata samal ajal kahju mujal organismis. Ja nii on teadlased juba valmis soovitama salmonellakuuri ühe võimalusena keemiaravi ja kiiritusravi kõrvale.