ATLAS: garantii, et tulevikus ükski asteroid meid ette hoiatamata ei tabaks

Teadlased pingutavad selle nimel, et viia peagi lõpule projekt uudse süsteemi ATLAS rajamiseks, mis peaks hakkama Maad võimalike ohtlike asteroidide lähenemise eest hoiatama.

Projekt ATLAS (ingl Asteroid Terrestrial-impact Last Alert System) on Maa poole suunduvate asteroidide eest hoiatav süsteem, mida töötab välja Hawaii ülikool ja rahastab USA kosmoseagentuur NASA. Projekti eesmärgiks on pakkuda vähemalt ühe päeva pikkust ettehoiatusaega potentsiaalse vähemalt 30 kilotonnise „asulahävitaja“ (ingl town killer) mõõtu asteroidide eest, vähemalt nädala pikkust hoiatust viiemegatonniste „suurlinnahävitajate“ (ingl city killer) eest ning kolmenädalast ettehoiatust mõne potentsiaalse sajamegatonnise „riigihävitajast“ (ingl country killer) asteroidi eest.

Asteroidiseireprojekti ATLAS juhib Hawaiil Honolulus tegutseva astronoomiainstituudi täheteadlane John Tonry ning seda rahastatakse NASA viieaastase stipendiumiga, mida hakati maksma 2013. aasta jaanuaris. Projekti Haleakala ja Mauna Loa taevaseirejaamad on valmis ning ootavad optikaettevõtte DFM Engineering toodetud teleskoopide paigaldamist.

Mõlema jaama juurde kuulub betoonist alusrajatisele toetuv viiemeetrise läbimõõduga Ash-Dome’i observatooriumikuppel, pööning, laoruum, mitu arvutit ja elementaarsed elektroonikaseadmed. 2016. aasta alguseks peaksid töövalmis olevad nii jaamadesse paigaldatavad täisrobot-teleskoobid kui ka automaat-aruandlussüsteem, mille kaudu peetakse ühendust Smithsoniani instituudi astrofüüsikaobservatooriumi juures tegutseva väikeplaneetide keskusega MPC.

Kui ATLAS tänavu aasta lõpul valmis saab, hakkavad selle juurde kuuluma kaks teineteisest 160 kilomeetri kaugusel paiknevat teleskoopi, mis igal öösel mitu korda laotust automaatskannivad ja sealt liikuvaid objekte otsivad.

Nii on kasvanud meie teadlikkus asteroidide massist Päikese ümber:

Asteroidide avastamise juures on oluline silmas pidada, et nende liikumist on võimalik täheldada tänu tähtede ja galaktikate moodustatavale suhteliselt liikumatule foonile. Tüüpiline asteroid liigub keskeltläbi 30 kaaresekundit tunnis. Seega jäädvustabki ATLAS igast taevapiirkonnast pilte, mida võetakse järjepanu üles umbes iga 30 minuti tagant.

ATLAS suudab üles leida madalal Maa orbiidil tiirleva kümnesentimeetrise läbimõõduga objekti ning tuvastada umbes 60 cm läbimõõduga objekte Maa geostatsionaarsel orbiidil. Kuna ATLAS seirab eelkõige objektide liikumist, on see võimeline kiiresti eristama Maa orbiidil tiirlevat kosmosprügi Päikese ümber tiirlevatest asteroididest.