Mis oleks, kui Maa oleks ikkagi lapik, mitte ümmargune
Huvitavas videos on Vsauce'i juutuubikanali autor Michael Stevens selgitanud, mis oleks, kui maakera tegelikult oleks siiski lapik, mitte ümmargune. Kui päike oleks vaid 51 kilomeetrise läbimõõduga ja tiirleks mõne tuhande kilomeetri kõrgusel, peaks paika ka mitmed arvutused Maa kumeruse või kerakujulisuse kohta lapiku planeedi puhul.
"Lapikmaalased" ehk flat-earthers tähistab tänapäevaste teadlaste kõnepruugis seda ketserlikku seltskonda, kes üritab väita, et maakera siiski on lapik, mitte ümmargune. Müütides elame ma paraku kõik, ka siis kui väidame, et enne Kolumbust peeti maakera lapikuks. Ameerika "lapikmaalased" on igatahes vaid 20. sajandi nähtus, kaugemat minevikku siin ei tasu tuhnida.
Kui maakera oleks lapik, kukuks laevad üle serva?
Ilmneb, et juhul kui planeet tegelikult oleks lapik kui pannkook, mis samas siiski pöörleks, siis tunduks raskusjõu tõttu selle servale lähenemine nagu järjest järsemasse mäkke ronimine. Ehk isegi, kui sa jõuaks servani, siis üle serva kukkumine oleks peaaegu võimatu, pigem tunned hirmu, et kukud tagasi.
Gravitatsioon sunniks ka lapiku asja kerakujuliseks?
Mitte Kolumbus polnud see, kes avastas, et maakera on ümmargune. Juba antiikajast peale oli see üsna laialt tunnustatud tõde. Eratosthenes Küreenest mõõtis juba kolmandal sajandil enne Kristust, et Maa on kumera pinnaga. Tegelikult on küll teaduslik tõde, et keskajal keegi tõsiselt
lapikust Maast ei rääkinud, lihtsalt enne Kolumbust sel teemal ka palju pead ei vaevatud.
Alles sada aastat tagasi (1914) tuli keegi evangelist Wilbur Glenn Voliva USA-s Illinoisi Zioni linnas tegelikult lagedale lapiku Maa teooriaga. Tema tõesti arvas, või vähemalt väitis, et Päike on Maast vaid mõne tuhande kilomeetri kõrgusel ja läbimõõduga vaid 51 kilomeetrit. Neid mõõte arvestades oleks Eratosthenese arvutus ka lapiku Maa puhul paika pidanud.
Gravitatsiooni ei ole, see on kõik vaid pettus
Vandenõuteooriate laia leviku ajastul on lihtne väita, et miski on vale, tasub vaid endale fooliummüts pähe tõmmata ja kinnitada, et tegelikult on kõik mingi suur vandenõu. Niikuinii "nad kõik" teavad tegelikult, et Maa on lapik ja nad vaid varjavad tõde meie eest. Ja nii levib ka "lapikmaalus". Tuleb vaid tunnistada üksikuid detaile, mitte kõiki fakte, ja teooria ongi sündinud.
Küsimus on vaid selles, kas vandenõuteooriate levitajad teevad nalja või usuvad ka ise omi teooriaid. Siin tuleb mängu nn Poe seadus (Poe's law). Ei, sellenimeline seaduspära pole saanud nime kuulsa kirjaniku järgi, vaid autoriks oli 2005. aastal keegi Nathan Poe, kinnitades, et tegelikult on äärmusluse paroodia ja äärmusluse tõsimeelsus praktiliselt eristamatud üksteisest.
Ja nii leiavad isegi aprillinaljad tõsimeelset uskumist. Trollide ajastul on tõde ja nali ka juba täielikult segi keeratud. New Age, you know...
Kosmilisele osakesele tundub Maa tõesti lapik
Ligi valguskiirusega läheneva osakese jaoks mõjub ette jääv planeet, olgu või ümmargune, ikkagi vaid lapiku plaadina, millega põrkumine, või mille läbimine ei pruugi suurel kiirusel üldse kera läbimist meenutada. Kui rääkida näiteks müüonitest või prootonitest, siis nende teele jääv maakera mõjuks ikkagi lapikuna.
