Droonil on tagatiivik, tiivad ja neli stabilisaatorit e „uime“, mille asend muutub vastavalt robotliikuri sooritatavatele toimingutele, vahendab teadusuudiste portaal Perfect Science.

„Katsed WANDA lendava konfiguratsiooniga jätkuvad,“ kinnitas USA merelaevastiku uurimislabori NRL elektroonilise sõjanduse divisjoni juures flimmeri-projekti juhtiv Dan Edwards. „Eelseisvate katselendude käigus hakatakse uurima drooni soorituse piire, kasutades stabilisaatoreid aktiivsete tüürpindadena õhus. Samuti jätkub töö seadme maandumissuutlikkuse parendamise suunal.“
WANDA ujumisvõime katsetused. https://www.nrl.navy.mil/

Teadlased katsetasid kõigepealt edukalt „testallveelaeva“, milles allveelaeva traditsiooniline kuju oli ühendatud traditsioonilise lennumasina vormidega. Seejärel kasutati noid uurimistulemusi drooni WANDA (ingl Wrasse-inspired Agile Near-shore Deformable-fin Automaton; „huulkalalistest ajendatud, muutkujuliste stabilisaatoritega rannikulähi-kiirrobot“) lendava versiooni konstrueerimiseks.

NRL loodab lendava WANDA maandumistehnika täiuslikuks lihvida, nii et see saaks vajadusel sukelduda ka tormisesse merre. Kui projekti saadab edu, võib USA merevägi tulevikus hakata välja saatma eri piirkondades varitsevaid ohte otsivaid luuredroone.

NRL-i häälekandja Spectra andmetel on droonil neli stabilisaatorilaba ja tiib, kusjuures kaks stabilisaatorit on paigutatud tiiva otstesse. Lendava WANDA stabiilsust ja juhtimiskindlust kinnitasid katselennud ning nüüdseks on teadlased juba alustanud kõige tõhusama „maandumisrežiimi“ väljatöötamist, mis võimaldaks stabilisaatorimehhanisme kõige paremini kahjustuste eest kaitsta.

WANDA lennukiirus katselendude ajal küündis rohkem kui 90 kilomeetrini tunnis. Vees ei liikunud mehitamata seadeldis aga kiiremini kui 18 kilomeetrit tunnis.