Põhjamerel algavad taas 1939. aastal Tallinnast põgenenud Poola allveelaeva Orzeł otsingud
Poolakate järgmine katse kadunud allveelaeva leida algab järgmisel kuul ning laeva kadumise 75. aastapäevaks tehakse uus film ja teleseriaal, kirjutab Briti ajaleht The Independent.
Mai alguses sõidab Yorkshire'i Whitby sadamast välja alus nimega Chieftain, mille pardal on Poola sukeldujad veealuste otsinguvahenditega. „Orzełi saaga on muutunud Hollywoodi teemaks; on olemas suur huvi teada saada, mis allveelaevaga juhtus. Minu jaoks on see muutunud peaaegu kinnismõtteks,“ ütles Poola sukeldusmiskontserni Santi esindaja Tomasz Stachura.
Poola on teinud alates 2006. aastast viis katset Orzełi leida, kuid edutult. Põhjameri on üks maailma suuremaid laevasurnuaedu. Selle põhjas on sadu nii Esimeses kui ka Teises maailmasõjas uppunud laevu.
Stachura rajab oma otsingud teooriale, et Orzełi uputas „sõbralik tuli“ ning et allveelaev sõitis Briti miiniväljale, mis kattis Põhjamerel umbes 50 ruutmeremiili suuruseid alasid.
Tänapäevased kaugjuhitavad veealused sõidukid, mis on varustatud videokaameratega teeksid allveelaeva saatuse kiiresti selgeks.
Orzeł (poola keeles Kotkas) alustas oma kangelaslikku karjääri 1939. aasta 8. septembril, vaid nädal pärast natsi-Saksamaa sissetungi Poolasse. Et sakslased hõivasid kiiresti Poola sadamad, polnud Orzełil muud võimalust kui merele minna.
1473-tonnine Hollandis ehitatud allveelaev jõudis tollal neutraalsesse Tallinna sadamasse. Eesti võimud, kes tegutsesid Saksamaa kasvava surve all, interneerisid allveelaeva meeskonna, konfiskeerisid kaardid ja navigeerimisvahendid ning hakkasid relvastust demonteerima. Orzełi kapten Jan Grudziński jättis mulje, et teeb koostööd, mis võimaldas allveelaeval lõpuks põgeneda.
Grudziński saboteeris torpeedotõstuki, nii et mõned relvad jäid pardale. Öösel võttis laeva meeskond kinni kaks seda valvanud Eesti sõdurit, raius läbi sadama peamise elektrikaabli, mistõttu jäi sadam pimedusse, lõikas läbi kinnitustrossid ja sõitis täiskäigul avamere suunas, võttes Eesti sõdurid pantvangidena kaasa.
Mõne minuti jooksul sõitis allveelaev aga liivamadalikule. Eestlaste kuulirahe all andis Orzełi meeskond võimsatele diiselmootoritele tagasikäigu ning alus pääses madalikult lahti. Eestlased hakkasid Orzełit suurtükkidest tulistama, kuid see pääses sügavasse vette ja sukeldus.
Orzeł veetis järgmised 24 tundi liikumatult merepõhjas ning selleks ajaks olid nii Saksa kui Nõukogude laevastikud alustanud laiaulatuslikke otsinguid. Grudziński jõudis Rootsi rannikule ja pani Eesti sõdurid maale.
Grudziński oli lootnud peatada Saksa kaubalaeva ja võtta selle kaardid, kuid ainsad Saksa alused, mida kohati, olid sõjalaevad.
Ilma kaartideta oli Orzeł sunnitud usaldama tuletornide nimekirja, et navigeerida Läänemerelt välja ja üle Põhjamere, mis mõlemad olid vaenulikke laevu täis. Võltsitud Rootsi lipu all, päevade viisi merepõhjas passides ja kord Saksa sõjalaeva silme all karile sõites, jõudis Orzeł imekombel pärast 44-päevast reisi Suurbritanniasse.
Orzeł lebas Šotimaa rannikul merepõhjas, kuni raadiole tehti hädapärane remont, ning tõusis siis pinnale, et saata vigases inglise keeles sõnum hämmastunud kuninglikule mereväele, kus oli oletatud, et Orzeł oli juba ammu uputatud.
Orzełist sai esimene Poola allveelaev Teises maailmasõjas, mis pani toime eduka torpeedorünnaku, kui uputas Saksa laeva Rio de Janeiro, kui sakslased 1940. aasta alguses Norrasse sisse tungisid.
Poola kultuuriminister on öelnud, et film ja teleseriaal, mis on kavandatud Orzełi kadumise 75. aastapäeva tähistamiseks, võivad inspireerida „tänapäevast patriotismi“.
