Hea küsimus: Mis on maailma kalleim keemiline element?
Veel 1789 tundis Antoine Lavoisier 33 keemilist elementi. Perioodilisustabel sai aga praegu tuntava kuju Dmitri Mendelejevilt 1869, kui elemente oli teada ligi 60. Perioodilisustabelit on tulnud hiljem küll korrigeerida, kõiki elemente me aga lihtsalt veel ei tunne.
Samas on elemendid, eriti metallid, ka otseselt vajalikud toorained. Tänapäeval loetakse väärismetallideks kulda, hõbedat, plaatinat, pallaadiumi ja nende sulameid. Vahel loetakse väärismetallideks ka muid plaatinametalle - peale plaatina ka osmiumi, iriidiumi, pallaadiumi, roodiumi ja ruteeniumi, vahendab Vikipeedia. Kulla hinnaks on praegu 1210 dollarit untsi, ehk 38,93 dollarit grammi kohta, plaatina jääb sellele napilt alla - 1175 dollarit untsi kohta. Hõbe on ligi 70 korda odavam.
Vase hind on Londoni börsil 6000 dollarit tonni kohta, koobaltil 26 900. Kallis kraam, kuid suures pildis võetuna mitte eriti. Rauamaak maksab ligi 70 dollarit tonni eest, puhta raua hinda ei tea. Grammidesse neid hindu arvutada on mõttetu.
Toodetud vaid mõningaid aatomeid
Kõige kallim teadaolev keemiline element on frantsium, järjenumbriga 87, avastatud 1939. aastal, mille kõik isotoobid on radioaktiivsed. Kuigi seda esineb ka looduses, on ta pooletumisaeg nii lühike, et seda koguda on praktiliselt võimatu. Tööstuslikult on suudetud toota vaid piiratud hulk frantsiumiaatomeid, grammi kohta tuleks hind miljardites dollarites.
Luteetsium, järjenumbriga 71 ja avastamisaastaga 1907, mis samuti saanud nime Prantsusmaa (täpsemini Pariisi iidse nime Lutetia Parisiorum) järgi, on kalleim element, mis tegelikult turul müügis. Saja grammi luteetsiumi turuhind on umbes 10 000 dollarit.
Uraani-järgsed ehk transuraani elemendid (järjenumbriga üle 92) on ebastabiilsed, neid on võimalik reeglina toota vaid tuumajaamades või erilaboratooriumites.
Kui näiteks võtta kalifornium, järjenumbriga 98, mida esmakordselt valmistati California ülikooli Berkeley laboratooriumis 1950. aastal, siis selle tootmine maksaks 100 grammi kohta 2,7 miljardit dollarit.
Võrdluseks: tuumarelvadesse ja ka -kütuseks sobivat plutooniumit, järjenumbriga 94, toodetakse hinnaga kuni 5000 dollarit grammi kohta.
Antiosakesed ja antiained
Pole küll keemiline element, kuid elektroni antiosakese positroni valmistamise hinnaks hinnati 2006. aastal 25 miljardit dollarit ühe grammi kohta.
Vesiniku antiaine ehk antivesiniku tootmise hinnaks on NASA aga pakkunud 62,5 triljonit dollarit grammi kohta. Esmakordselt suutsid seda toota CERN-i teadlased 1995. aastal.
