Vastus on: jah, see on kahtlemata võimalik, aga seda juhtub äärmiselt harva.

Hirmunud inimese organismis käivitub nn võitle-või-põgene-reaktsioon (ingl fight or flight response). Vallandub adrenaliin, mis kiirendab südame löögikiirust, pumbates lihastesse rohkem verd. Selle tulemuseks on, et äärmiselt hirmunud inimene muutub ajutiselt otse kui tugevamaks ja kiiremaks versiooniks iseenesest.

Neuroloog Martin A. Samuels kommenteerib: „Sellisest protsessist võis kahtlemata olla kasu ürgaegsetele inimestele, kuid nüüdismaailmas on adrenaliinireaktsiooni pakutavad eelised väga piiratud. Närvisüsteemi taolise ülevõimendamisega kaasnevad kahtlemata mõned ohud.“

Tüüpilise võitle-või-põgene-reaktsiooni mõjud on väga lühiajalised ning normaalne inimsüda elab need probleemitult üle. Suurtes kogustes pole adrenaliin aga tervisele kasulik, vaid, suisa vastupidi — toksiline.

Kui südamerütmi reguleeriv süsteem „ujutatakse üle“ adrenaliiniga, võib süda hakata lööma sellistes rütmimustrites, mis Samuelsi osutusel pole elutegevuse säilitamiseks sobilikud. „Kui taoline rütm aktiveerub, kukub inimene surnult maha,“ hoiatab ta.

Samuels tõstab hirmu kätte suremise kõige tõenäolisema põhjusena esile südamevatsakeste fibrilleerimise (ingl ventricular fibrillation), mida USA südameliit American Heart Association nimetab südamerütmi häire kõige tõsisemaks vormiks. 

Teadlased on välja selgitanud, et hirmutunne alandab südame rütmihäirete ilmnemise läve ka terve südamega inimestel. Neil, kelle südame-veresoonkonnas esineb ummistusi, võib südamevatsakeste fibrilleerimise ilmnemise risk olla koguni kolm korda suurem kui tervetel inimestel. 

Hirm pole aga ainus tunne, mis inimese jalapealt surmata võib. Täpselt samaga võib hakkama saada ka ülitugev positiivne emotsioon. Nii hirm kui ka õnnetulv tapavad kergemini neid, kelle süda on juba kahjustatud.

„Inimesel, kes jalutab ringi 50 protsendi ulatuses pitsunud arteritega, ei pruugi haiguse sümptomeid kunagi ilmneda, kuid kui teda näiteks relva ähvardusel röövitakse või kui ta pääseb napilt eluga autoavariist, võib kerkinud adrenaliinitase arterite sisepinnale kuhjunud katu destabiliseerida.

Katukihi purunemine võib kaasa tuua klompide tekkimise veresoonkonnas, mis võib tähendada soonte sajaprotsendilist ummistumist,“ selgitas USA-s Marylandi osariigis Baltimore’is tegutseva Johns Hopkinsi haigla kardioloog Ilan Wittstein.

Seejuures ei tohi siiski unustada, et ka hea tervisega inimesi on võimalik mõnikord surnuks hirmutada.