Uuringud näitavad, et suurem osa vaimse tervise häirete all kannatavaid inimesi ei tee teistele viga. Õõvastavalt saatuslike tegude juures nagu reisijaid täis lennuki tahtlik hukutamine on enamasti oluline roll muudel teguritel nagu äärmuslik tõrjutuse- või vihatunne ja alkoholi või muude narkootikumide pruukimine, rõhutas Inglismaa Oxfordi ülikooli kohtupsühhiaatria professor Seena Fazel.

Tõsi, uuringud annavad ka mõista, et vaimuhaigused nagu depressioon ja skisofreenia seonduvad keskmisest veidi kõrgema riskiga saada vägivaldse kuriteo eest kohtus süüdi mõistetud. 47 000 Rootsi elanikku hõlmanud uurimistöö, mille prof Fazel läbi viis, näitas, et depressiooni all kannatajad on kolm korda altimad vägivaldseid roimasid toime panema kui inimesed, keda depressioon ei vaeva.

Vägivaldselt kuritegelike depressioonipatsientide osakaal on aga sellest hoolimata väga madal — ainult 3,7 protsenti depressioonidiagnoosiga meestest ja 0,5 protsenti naistest panevad selliseid kuritegusid toime. Elanikkonna hulgas üldiselt on vägivaldsete roimarite osakaal meestel 1,2 ja naistel 0,2 protsenti, nähtub meditsiiniajakirja The Lancet Psychiatry veergudel veebruaris ilmunud uuringust.

Seda tüüpi uuringute raames on siiski keeruline välja selgitada, kui suurel määral täpselt vaimse tervise häired ja muud vägivaldsust soodustavad riskitegurid vägivaldseid tegusid ajendavad.

Näiteks kuritarvitavad vaimsete häiretega inimesed tihtilugu keelatud uimasteid või alkoholi. Ajakirjas PLOS Medicine 2009. aastal ilmunud uurimus tuvastas seose skisofreenia ja suurema vägivaldsusriski, eriti skisofreenia ja tapmiste vahel. Sama uuring näitas aga ka, et suurem osa vägivallatsejaist kannatas ka sõltuvushäirete all.

Teadusuuringud näitavad, et massimõrvarid nagu Columbine’i keskkooli või Virginia osariikliku polütehnikumi tulistajad, on kõige sagedamini alla 40 aastased mehed, kes elavad erakuelu, ei käi tööl, keda on lapsepõlves kiusatud ja kellele pakuvad huvi relvad, eriti tulirelvad. Paraku on too kirjeldus nii laialivalguv, et jõustamisorganid ei saa seda rakendada potentsiaalsete kurjategijate usaldusväärseks väljasõelumiseks.

Ning ehkki mõnedel massimõrvaritel on enne hirmutegude kordasaatmist diagnoositud vaimse tervise häireid, annavad uuringud ka mõista, et paljud neist ei põe kuritegude sooritamise ajal mingisugust tuvastatavat vaimuhaigust, märkis prof Fazel.

Seda, kas Germanwingsi tragöödia näol oli üldse tegemist kombinatsiooniga massimõrvast ja enesetapust, pole uurijad siiamaani kindlalt öelnud. Sarnaseid juhtumeid juhtub väga harva. 2009. aastal ajakirjas Suicide and Life-Threatening Behavior avaldatud ülevaateuuring näitas, et rohkem kui 110 000 tapmisest lahterdus vaid kaheksa protsenti mõrv-enesetappudeks.