Kes ütles, et laev jälge ei jäta: meremaanteid tähistavad hiigelpikad settetriibud

Ookeanid paistavad küll hiiglaslikud, kuid nendegi pinnal seilamine võib mõnikord rüselemiseks kujuneda. Mõnedes ummistatumates piirkondades liigub aluseid nii tihedalt, et Rahvusvaheline Mereorganisatsioon IMO on pidanud kokkupõrkeohu vähendamiseks liikluse kokkuleppelistesse „sõiduradadesse“ jagama.

Tänavu 24. veebruaril jäädvustas tehiskaaslase Landsat 8 pardale paigaldatud orbitaal-geokaamera OLI (ingl Operational Land Imager) hingematva pilguheidu põhja- ja lõunasuunalistele laevandusteedele Hiina Shandongi poolsaare ranniku lähedal. Kujutatud piirkond on üks peamistest kaubandusteedest Kollase mere ja Bo Hai lahe vahel, kus tegutsevad kaks Hiina ja terve maailma toimekamat sadamat Dalian ja Tianjin.

Nagu satelliitfotokaardil näha, lõikuvad mitme laevandustee „sõidurajad“ Shandongi poolsaarest kirde pool. Pildil näha olevad alused — väikesed hallid ja valged kübemed mõnede viirgude otstes — on kõige tõenäolisemalt prahilaevad, ehkki pole välistatud, et nende hulgas on ka kalapüügi- ja parvlaevu.

Madalas rannikuvees keerutavad laevade sõukruvid üles pikki pruune settejoomeid. Suurem osa põhja suunduvatest alustest pöörab pärast Shandongi tipust möödumist loodesse. 

IMO andmetel sai kokkuleppelistes laevandusmarsruutides püsimise komme alguse 1898. aastal. Esimesena hakkasid süsteemi rakendama üle Põhja-Atlandi seilanud reisilaevakompaniid. Sellest ajast peale on laevatamisrajad paika pandud enamikus tihedama liiklusega piirkondadest, tänu millele on märkimisväärselt vähem laevu kokku põrganud või madalikule sattunud.

Nüüdisajal, mil maailma meredel seilab rohkem kui 86 000 kaubalaeva, juhtub siiski mõnikord ka avariisid. 2010. aasta 2. mail uppus 170 000 tonnise rauamaagilastiga koormatud Bright Century pärast kokkupõrget teise prahilaevaga 37 kilomeetri kaugusel Shandongi poolsaarest. 2012. aasta detsembris põrkas kalapaat sama poolsaare juures kokku prahilaevaga, viies merepõhja 11 kalurist koosneva meeskonna.